"Ukrainlased on suutnud massilise ja väga efektiivse droonide kasutamisega tasalülitada Venemaa arvulise ülekaalu lahinguväljal," ütles Kaju reedel kaitseministeeriumis peetud iganädalasel briifingul.

Tema sõnul võib see panna Venemaa olukorda, kus kaotuste korvamiseks tuleb juba niigi väga ulatuslikku värbamist veelgi suurendada või isegi täiendav mobilisatsioon välja kuulutada.

Samas tunnistas ta, et ehkki rindel oli eelmisel nädalal varasema 250 asemel umbes 230 lahingkokkupõrget ööpäevas, jätkavad Vene väed aeglast aga kulukat edasiliikumist, kasutades selleks peamiselt sisseimbumistaktikat, seda eriti Donetski oblasti võtmelinnade nagu näiteks Kostjantõnivka ja sellega külgnevate sektorite ümbruses.

Ukraina kindralstaabi andmetel vallutasid Vene väed eelmine nädal umbes 16 ruutkilomeetrit, aga selle raames kaotasid päevas keskmiselt tuhat kolmsada võitlejat surnute või haavatutena, märkis Kaju.

"Ei ole märke operatiivse läbimurde võimalikkusest ja paljud edusammud, mida Venemaa on näidanud, on osutunud tegelikkuses kas piiratumaks või siis on need üldse liialdatud," märkis Kaju.

Eraldi rõhutas ta seda, et Venemaa levitab valeinfot oma võitudest: "On viiteid, et Venemaa on kasutanud mitmeid manipuleeritud videosid, mille kaudu püütakse kuvada edusamme lahinguväljal, kuid reaalsuses need tõele ei ole vastanud."

Kaju tõi esile ka Ukraina intensiivistunud droonirünnakud Venemaa logistikaühenduste vastu okupeeritud Hersoni oblastis ja Krimmi poolsaarel.

"Saame hinnata, et need pidevad ja massilised rünnakud kommunikatsiooniliinide vastu on tekitanud ja tekitavad ka edaspidi olulist varustusepuudust nii Krimmis laiemalt, aga ka Sevastoopolis ja loomulikult mõjutab see ka võitlevaid üksusi," rääkis ta.

"Lisaks logistikaliinide ründamisele on Ukraina intensiivistanud oma rünnakuid ka Venemaa juhtimispunktide, õhutõrje ja muude sõjaliselt oluliste sihtmärkide vastu. Kõige selle eesmärk on pärssida Vene väejuhatuse võimet toetada rindel võitlevaid üksusi," kommenteeris Kaju.

Küll aga ei ole Ukraina leidnud rohtu Venemaa õhurünnakute vastu, rõhutas Kaju ja tõi välja 14.-15. juunil toimunud suurrünaku Ukraina linnade, sealhulgas Kiievi, Dnipro ja Harkivi vastu, mille käigus lastu välja 70 raketti ja umbes 600 drooni ning tabati mitmeid olulisi Ukraina kultuuriobjekte.

Kaitseministeeriumi esindaja juhtis tähelepanu ka sellele, et Venemaa on Ukraina edukate õhurünnakute valguses liigutanud Soome lahe äärsetest Kroonlinna ja Lomonossovi sõjasadamast ära Kaliningradi oblastisse Baltiiskisse osa oma Balti laevastiku alustest.

"Lisaks sellele on Venemaa taas kord otsustanud ära jätta Peterburis toimuma pidanud laevastiku paraadi ja seda taas kord Ukraina efektiivsete õhurünnakute kartuses. Mis näitab, et Venemaal on tõsiseid probleeme oma õhutõrje võimekuse alalhoidmisega," tõdes Kaju.