Elering plaanis Eesti-Läti neljanda ühenduse käigus ehitada Saaremaale kaks 330-kilovoldilist õhuliini. Peamiselt seoses riskide maandamisega juhuks, kui ühe liiniga midagi juhtuma peaks. Lisaks võimaldanuks kahe liini rajamine Saaremaal tulevikus suuremat elektritarbimist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tegi Eleringile ettepaneku hinnata kahe asemel ühe liini rajamist, kuna kaks trassikoridori häirisid saarlasi.

"Peamise tagasisidena jäi kõlama just saarlaste soov, et plaanitav elektriühendus võiks kavandatud kahe 330-kilovoldise õhuliini asemel mahtuda ühte olemasolevasse trassikoridori," ütles MKM-i planeeringute nõunik Monika Korolkov.

Eleringi hinnangul on võimalik ehitada ka vaid üks õhuliin. "Analüüsisime ettepanekut põhjalikult ning leidsime, et võttes arvesse Eleringi kohustust leida elektrisüsteemi arengu jaoks parim majanduslik lahendus ning planeeringumenetluse vältel täpsustunud asjaolusid, on 330-kilovoldise õhuliini mahu vähendamine Saaremaal ühele liinile võimalik lahendus ühenduse planeerimisel," ütles Eleringi merevõrgu arendusjuht Priit Heinla

Muutusest nihkub planeeringu valmimine edasi. "Selline muudatus mõjutab veidi senist ajakava ja nihutab tulemuste valmimist paari kuu võrra. Seega on oodata, et parim trassikoridor ei selgu aasta lõpuks, vaid uue aasta alguses," märkis Korolkov.

Kui palju kahe liini asemel ühe ehitamine maksma läheb, Elering täpselt öelda ei oska. Ettevõtte pressiesindaja Kätlin Klemmer ütles, et parim praegune hinnang sellele on mõnikümmend miljonit eurot.

Siiski jääb ühe 330-kilovoldise liiniga Saaremaa ühendamine Eleringi hinnangul riskantseks. Ettevõte toob oma kirjas MKM-ile välja, et näiteks kui Läti otsustab Saaremaa-Läti kaablit mitte ehitada, siis ühe kaabliga Saaremaad ühendada ei anna, sest selle väljalangemisel jääksid tarbijad vooluta.

Samuti, kui midagi juhtuks õhuliiniga, siis võiks tekkida vajadus piirata suurte tarbijate tööd ja Eesti-Läti ülekandevõimsust. Sama juhtuks Eesti-Läti merekaabli purunemisel.

Lisaks kui Saaremaa rannikule päriselt rajataks suured meretuulepargid, võiksid need Eleringi hinnangul pidada vaid ühe õhuliiniga ühendust mandriga riskantsemaks.

Siiski ütleb Elering, et riskid on olulisel määral maandatud. Otsuse, kuidas edasi liikuda, teeb MKM lähinädalatel.

Eesti-Läti neljas ühendus peaks valmima seitse aastat pärast planeeringu kehtestamist. Praeguste plaanidega kestaks ehitus 2030. aastast 2033. aastani.

Ühendust rajataks koos Läti põhivõrguhalduri Augstsprieguma Tiklsiga. Projekti rahaline maht on 1,3 miljardit eurot ja ühenduse turuvõimsus on plaanitud 500 megavatti. Õhuliin jookseks Paidest Lihulasse, seejärel kahe kaabliga suure väina alt Muhule ning seejärel läbi Saaremaa Lätti.

Selline Eesti-Läti ühendus võimaldaks soodsamalt Saaremaa rannikul võrku liita võimalikke Liivi lahte või Läänemerre rajatavaid meretuuleparke.