Stockholmi keskkonnainstituudi vanemteadur Harri Moora käib sel nädalal Pirita jõel prügijahil. Koos Tallinna linnaga uuritakse jões leiduvat prahti ja jälgitakse, kui palju sellest jõuab merre. Ja sellest omakorda tehakse järeldusi, kuidas muuta linna puhtamaks.

"Üks spetsiifiline materjal, mis ka Pirita jõe puhul hästi selgelt välja tuleb, on niinimetatud penoplast, mida kasutatakse ehitiste soojustamisel. Praegu hästi palju, tulevikus võib-olla veelgi rohkem, kuna ehitiste energiatõhususe eesmärgid vajavad täitmist," ütles Moora.

"Plast, mis tegelikult sisaldab ka ise juba algselt ohtlikke aineid, kogub oma külge veel igasugused muid kemikaale. Lõppkokkuvõttes on see selline mürgine saast, mis jõuab merre, sealt loomade kõhtu ja sealtkaudu ka meie kõhtu," lisas Moora.

Kümned ja sajad tükid vahtplasti jõuab jõkke ehitusplatsidelt ja võib sinna lennelda kilomeetrite kauguselt. Seetõttu tahab linn, et ehitusettevõtted tegeleksid rohkem prügi lendumise vältimisega.

Ettevõtte Nordecon juhatuse liige Tarmo Pohlak aga ütleb, et neile kehtivad juba niigi karmid reeglid ja peamised prügistajad on mujal.

"Suur osa ehitussektorist on ju kaetud hoopis palju väiksemate objektidega. Suured peatöövõtjad ehitavad võib-olla 10–20 protsenti turust. Ülejäänud osa on eramaa ehitused, kortermajade, fassaadi rekonstrueerimine ja kõik muud teemad. Seal ehitusobjektidel ei ole see kord võibolla nii rangelt järelevalvatud," märkis Pohlak.

Muu praht, mida jõest leiab, on ikka suitsukonid, tühi taara ja pakendid.

"Kogume andmeid koostöös parimate ekspertide ja teadlastega ja seejärel saame teha täpseid järeldusi kes, kuidas ja mida peab tegema, et prügijäätmeid satuks vähem loodusesse ja vette. Mida meil õnnestub teha selle saadud teadmisega, on uuendada jäätmehoolduseeskirja, Tallinna heakorra eeskirja," lausus Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.

Jõe prügi seire on mitmeaastane projekt, mis lõppeb 2026. aasta sügisel.