Venemaa droon tabas Kiievis kortermaja

Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus vähemalt kaks inimest. Väljaanne The Kyiv Independent vahendab, et Ukraina droonid ründasid Venemaa poolt okupeeritud alade energiataristut.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 21. oktoobril kell 15.40:
- Venemaa droon tabas Kiievis kortermaja;
- Ukraina droonid ründasid okupeeritud alade energiataristut;
- Ametnik: Zelenski kõnelused USA erisaadikutega olid väga tulemuslikud;
- Venemaa rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul Ukrainas üheksa inimest;
- Zelenski: me ei ole kaotamas sõda, kuid me kaotame inimesi.
Venemaa droon tabas Kiievis kortermaja
Kohalike võimude teatel hukkus kolmapäeval hommikul Venemaa droonirünnakus Kiievile vähemalt kaks inimest ning veel kaks sai vigastada.
Kiievis anti kohaliku aja järgi kella 5.20 paiku õhuhäire, kui pealinnale lähenesid droonid. Sel sügisel on linn lakkamatult Venemaa droonirünnakute sihtmärgiks olnud.
Svjatošõni rajoonis tabas Venemaa droon 24-korruselist elumaja, mille tagajärjel puhkes 20. korrusel tulekahju. Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnul hukkus vähemalt kaks inimest ning veel kaks toimetati vigastustega haiglasse.
Läheduses elav tudeng Katerõna Dzomina rääkis väljaandele Kyiv Independent, et ei kuulnud, kuidas droon lähenes, vaid üksnes võimsat plahvatust hetkel, mil see kõrghoonet tabas.
"See oli väga hirmus, sest ma magasin. Üks hetk – ja kohe plahvatus. Muidugi puhkes paanika," rääkis ta.
Dzomina lisas, et tegemist ei olnud piirkonnas esimese taolise rünnakuga. Tema sõnul toimus sarnane rünnak mullu tema kodule veelgi lähemal.
63-aastane elanik Nataliia, rääkis, et kuulis terve öö piirkonna kohal lendavaid droone, kuni kärgatas "uskumatult võimas plahvatus".
Terve maja värises, meenutas Nataliia. Seda, et tabamuse sai tema kodumaja, mõistis naine alles naabrite grupivestlust lugedes. Seal paluti majaelanikel õue minna, sest osa hoonest oli süttinud.
"Kui lõpuks õue jõudsin, avanes mulle kogu see õudus – kõik oli rusudes," sõnas Nataliia, meenutades hetke, mil astus esimest korda majast välja ja nägi 20. korruse purustusi.
Desnjanski rajoonis kukkusid droonirusud autole, Solomjanski rajoonis aga lagedale alale, märkis Klõtško.
Sel sügisel on Venemaa väed tugevdanud rünnakuid Ukrainale ja võtnud kasutusele reaktiivmootoriga droonid. Need suudavad lennata kiirusega kuni 600 kilomeetrit tunnis ning tõusta vanematest propelleriga mudelitest kõrgemale. Seetõttu on Ukraina piiratud ressurssidega õhutõrjel neid varasemast keerulisem alla tuua.
Venemaa ründas Kiievit droonidega ka 20. oktoobril. Selles rünnakus hukkus üks ja sai vigastada 21 inimest. Klõtško teatel toimetati 12 inimest haiglasse, neist kolme seisund on raske.
Lisaks droonirünnakutele on Venemaa tugevdanud lööke Kiievi energiataristule. Seetõttu tuleb linnaelanikel toime tulla erakorraliste elektrikatkestuste, veekatkestuste ja elektrinappusest tingitud metrooseisakutega.
Ukraina droonid ründasid okupeeritud alade energiataristut
Väljaanne The Kyiv Independent vahendab, et Ukraina droonid ründasid Venemaa poolt okupeeritud alade energiataristut.
Ulatuslik droonirünnak tabas Donetski oblasti energiataristut. Droonirünnakutest ja elektrikatkestustest teatati ka okupeeritud Krimmis. Okupeeritud Luhanski oblastis sai tabamuse telekommunikatsioonirajatis, mida kasutab Venemaa sideettevõte.
Ametnik: Zelenski kõnelused USA erisaadikutega olid väga tulemuslikud
Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas teisipäeval Oslos USA riigipea Donald Trumpi erisaadikutega väga tulemuslikke ja konstruktiivseid kõnelusi, ütles üks Ühendriikide ametnik AFP-le.
Trumpi erisaadik Steve Witkoff kohtub kolmapäeval Moskvas Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga ning teine erisaadik, Trumpi väimees Jared Kushner osaleb kohtumisel virtuaalselt, ütles ametnik.
Oslo kõnelused toimusid ajal, mil Washington ja Kiiev püüavad parandada omavahelisi suhteid, mis said kannatada pärast Trumpi teadet diislileppest Venemaaga ning Zelenskile sõja lõpetamiseks avaldatud survet.
"Ukraina esitas uusi ideid ja ettepanekuid, mida arutati põhjalikult," ütles ametnik pärast Oslo kõnelusi, soovides jääda anonüümseks.
"Pooled saavutasid märkimisväärset edu, leppides kokku koordineeritud lähenemisviisis Venemaaga suhtlemiseks ja diplomaatilise protsessi edendamiseks," rääkis ametnik.
Witkoffi kohtumise eesmärk Putiniga on tugineda Oslo kõneluste edule ning rajada teed otsestele kolmepoolsetele kõnelustele Kiievi, Moskva ja Washingtoni osalusel, ütles ametnik.
"Kuigi palju olulist tööd on veel ees, toimusid tänased arutelud väga positiivses ja konstruktiivses vaimus, näidates poolte tugevat koostööd ning ühist sihikindlust saavutada kõikehõlmav ja püsiv rahu," lisas ametnik.
Ka USA välisminister Marco Rubio ütles kolmapäeval, et Witkoffi ja Zelenski vahelised kõnelused Oslos olid positiivsed.
Rubio sõnul suundub Witkoff nüüd kohtuma Venemaa ametiisikutega. Witkoff jõudis kolmapäeva hommikul ka Venemaale Peterburi.
"See oli positiivne, ei midagi ootamatut ega üllatavat ning nende ideedega varustatult saab ta nüüd minna Peterburi ja jagada neid Venemaa poolega – vaatame, kas suudame mingit edu saavutada," ütles Rubio.
Rubio lisas veel, et Washingtonil polnud eelteadmisi Ukraina lahingutegevuse toetamiseks kasutatava SpaceX-i satelliitside aeglustamise kohta.
"Presidendil pole mingit pistmist Starlinki, Starshieldi ja härra Muski tehtud otsustega," ütles Rubio.
Zelenski: me ei ole kaotamas sõda, kuid me kaotame inimesi
Ukraina ei ole kaotamas sõda ning just sõjaväelaste vastupidavus on taganud riigile läbirääkimistel tugeva positsiooni, ütles president Volodõmõr Zelenski teisipäeval Oslos.
Zelenski ütles seda pressikonverentsil pärast USA presidendi Donald Trumpi erisaadiku Steve Witkoffiga peetud kõnelusi, millest võtsid osa ka Norra peaminister Jonas Gahr Støre ja Soome president Alexander Stubb.
Vastates küsimusele, kas Ukraina on kaotamas sõda, ütles Zelenski: "Mis puutub sellesse, kas me kaotame sõda, muidugi me ei kaota seda. Kuid me kaotame inimesi. Vene rünnakute tõttu kaotame me inimesi ja aega."
"Ja see on väga valus, sest meie lastel pole võimalust elada täisväärtuslikku elu ega nautida oma lapsepõlve. Seepärast peame selle sõja võimalikult kiiresti lõpetama," rõhutas ta.
Zelenski avaldas lootust, et nii Ameerika kui ka Euroopa partnerid aitavad sõja lõpetada.
Samuti rääkis ta eraldi Ukraina sõduritest.
"Nad jäävad lahinguväljal murdmatuks. See aitab mul püsida tugevana mis tahes läbirääkimistel," ütles Zelenski.
Venemaa rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul Ukrainas üheksa inimest
Ukraina võimud teatasid, et Venemaa rünnakute tõttu hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt üheksa inimest. Vigastada sai vähemalt 45 inimest, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1820 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 570 540 (+1820);
- tankid 12 436 (+11);
- jalaväe lahingumasinad 25 586 (+16);
- suurtükisüsteemid 51 403 (+44);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2228 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 1716 (+2);
- lennukid 449 (+0);
- kopterid 356 (+0);
- maapealsed robotisüsteemid 2990 (+4);
- operatiivtaktikalised droonid 573 392 (+1820);
- tiibraketid 5138 (+0);
- laevad/kaatrid 35 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 165 278 (+407);
- eritehnika 4844 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Valner Väino
Allikas: The Kyiv Independent, BNS









