Raportit toetasid Euroopa Parlamendi väliskomisjoni (AFET) aseesimees Urmas Paet (Uueneva Euroopa fraktsioon), liikmed Riho Terras (Euroopa Rahvapartei fraktsioon) ja Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon, S&D), selle vastu oli Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsiooni liige Jaak Madison.

Esmaspäeval vastu võetud raportis, mis saadetakse edasi vastuvõtmiseks parlamendi täiskogule, nõudis väliskomisjon Euroopa Liidu strateegiat rahvusvahelise õigussüsteemi tugevdamiseks, kohtuvõimu sõltumatuse kaitsmiseks ning EL-i õiguskorra, strateegilise autonoomia ja õigusriigi põhimõtete tagamiseks.

Raportis mõistetakse hukka ühepoolsed välisriikide sunnimeetmed, mis on suunatud rahvusvaheliste kohtuinstitutsioonide, eelkõige Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, ÜRO mandaadi alusel tegutsevate isikute ning nendega koostööd tegevate inimõigusorganisatsioonide vastu, teatas parlamendi pressiteenistus. Samuti mõistetakse hukka surve avaldamine kolmandatele riikidele, et need lahkuksid Rooma statuudist, mis on ICC tegevuse aluseks.

Saadikud nõudsid, et EL tugevdaks Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule antavat õiguslikku, operatiivset, rahalist ja poliitilist toetust. Samuti soovivad nad, et see toetus oleks lõimitud EL-i välistegevusse, poliitikameetmetesse ja kolmandate riikidega sõlmitavatesse kokkulepetesse. Komisjon meenutas, et liikmesriigid, kes on Rooma statuudi osalised, peavad tegema Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga täielikku koostööd, sealhulgas täitma kohtu otsuseid ja vahistamismäärusi.

Raportis kutsutakse Euroopa Komisjoni üles esitama tegevuskava, millega tagataks, et mõjutatud isikutel ja organisatsioonidel säiliks juurdepääs elutähtsatele teenustele, sealhulgas palga saamisele, pangateenustele, kindlustusele, tervishoiule ja digitaalsetele kontodele.

Väliskomisjon tervitad Euroopa Komisjoni tegevust Ukraina-vastase agressioonikuriteo uurimiseks loodava eritribunali rajamisel Euroopa Nõukogu egiidi all ning ootab Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis võimaldaks EL-il saada tribunali asutajaliikmeks.

Paet: peame kaitsma ICC võimet tabada ka suurriikide juhtidest kurjategijaid

Väliskomisjoni aseesimees Paet ütles parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis, et ICC nõrgestamisega kaasneb karistamatuse tunne ja suureneb oht, et kuriteod korduvad. Seetõttu peab EL kohtu suutlikkust kaitsma.

Paeti sõnul ei tohi õiglus sõltuda sellest, kui võimas on kurjategija või millist riiki ta esindab. "Rahvusvahelise Kriminaalkohtu olemasolu kinnitab põhimõtet, et ka kõige raskematel kuritegudel peavad olema tagajärjed ning keegi ei tohi olla seadusest kõrgemal," lisas ta. 

Paet ütles, et kohtu olulisust on näha ka praegu käivas Ukraina sõjas. Venemaa agressiooniga seotud sõjakuritegude uurimise raames on kohus väljastanud vahistamismääruse Vladimir Putini suhtes seoses Ukraina laste küüditamisega. Samuti on väljastatud vahistamismäärused Vene sõjaväejuhtide suhtes seoses rünnakutega Ukraina elektritaristule, mis seadsid ohtu tsiviilelanikud. Need on konkreetsed sammud vastutuse suunas, isegi kui õigusemõistmine võtab aega, sõnas ta.

"Rahvusvahelise Kriminaalkohtu nõrgestamisega kaasneb karistamatuse tunne ja suureneb oht, et kuriteod korduvad," rõhutas Paet. "Seepärast peame kaitsma Rahvusvahelise Kriminaalkohtu suutlikkust. See ei ole ainult kohtu kaitsmine, vaid õigluse, inimväärikuse ja rahvusvahelise õiguskorra kaitsmine."

USA pani ICC-le sanktsioonid

USA presidendi Donald Trumpi administratsioon kehtestas 9. oktoobril Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule sanktsioonid. Vaid mõni tund varem oli endine ICC kohtunik Navi Pillay pälvinud Nobeli rahupreemia.

Trumpi administratsioon on pikka aega suhtunud vaenulikult 2002. aastal asutatud kohtusse, mille eesmärk on mõista kohut sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja genotsiidi üle, ning on määranud sanktsioone kohtu prokuröridele ja kohtunikele ka varem. Sanktsioonide määramine läheb aga märksa kaugemale, ähvardades karistada ka ettevõtteid, mis pakuvad kohtule teenuseid.

Eesti koos paljude teiste lääneriikide kritiseeris USA otsust.

"Eesti avaldab kahetsust Ameerika Ühendriikide otsuse üle kehtestada Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule (ICC) sanktsioonid," teatas välisministeerium 10. oktoobril sotsiaalmeedias.

Madison: ICC on justkui padjaklubi

Kõrvuti ECR-i fraktsiooniga viie saadikuga AFET-is olid raporti vastu veel ka Suveräänsete Rahvusriikide Euroopa fraktsiooni kolm saadikut, Euroopa Patriootide fraktsioon (PfE) seitse saadikut ning kolm fraktsioonitut saadikut.

Madison selgitas oma vastuhäält sellega, et tema fraktsioon pidas raportit põhjendamatuks pingete omapoolseks eskaleerimiseks. Madisoni sõnul kasutavad europarlamendi vasakpoolsed ja rohelised saadikud ICC-d, mis tema hinnangul on vähese mõjuga padjaklubi, oma ideede edendamiseks.

Poolthääletanute seas oli EPP, S&D, Uueneva Euroopa, roheliste ja vasakpoolsete saadikud.

Raporti poolt hääletas 50, vastu 18 ja erapooletuks jäi neli AFET-i liiget.