Iga paavst tähendab Vatikanis ja Rooma-katoliku kirikus uut ajajärku ja kirikupea mõju maailmale on märkimisväärne, kuivõrd iga kaheksas inimene maailmas on katoliiklane.

"Tõsi on, et paavstid on usujuhid, kellega peavad arvestama nii teised usuliidrid kui ka poliitilised liidrid," ütles Hugo Treffneri Gümnaasiumi usundiõpetuse õpetaja Toomas Jürgenstein.

Mai alguses koguneb konklaav uut paavsti valima. Vatikanistid ehk paavstiriigis toimuva kajastamisele pühendunud ajakirjanikud arutlevad juba mõnda aega, kas katolik maailm liigub järgmise paavsti valikuga liberaalsemas või konservatiivsemas suunas. Viimasest kolmest paavstist loetakse Johannes Paulus II ja Benedictus XVI konservatiise suuna esindajateks. Franciscus erines eelmisest kahest selle poolest, et ta oli avatud suhtleja ja abivajajate eestkõneleja, olgu nendeks siis puudust kannatavad inimesed või pagulased. Ta suurendas ka naiste rolli katolikumaailma hierarhias. Revolutsionääriks ega läbi ja lõhki liberaaliks ei saa Franciscust aga samuti mitte nimetada.

"Oma valitsemise aja jooksul aastast 2013 kuni 2025 ta võib-olla lõpuks kirjutas alla väga vähestele dokumentidele, mis tõesti midagi oleks muutnud. Ta tõi väga paljud teravad teemad päevakorrale ja rahva ette, aga tegelikult niisuguseid konstruktiivseid muutusi ja tõelisi kirikudogma muutusi ikkagi ka Franciscus kahjuks kaasa ei suutnud tuua," ütles Roomas elav ajakirjanik Ülle Toode.

Ajaloolasest katoliiklane Toomas Abiline ütleb, et viimased kolm paavsti olid oma vaadetelt pigem konservatiivid, kes erinesid üksteisest rõhuasetuste poolest.

"Lähiminevikus on küll, jah, pigem konservatiivseid väärtusi ja traditsioone rõhutavad ja siis liberaalsemaid oma hoiakutes. Aga niisuguseid väga suuri sensatsioonilisi avaldusi teinud paavste me ei ole ju tegelikult näiteks tuua. Aga nad kõik on isiksused, absoluutselt," ütles Abiline.

Võimalikke paavstikandidaate, kellest ajakirjanduses juttu, on umbes paarkümmend, neist kõige enam nimetatakse Vatikani riigisekretäri Pietro Parolinit, kardinal Luis Antonio Taglet Filipiinidelt ja kardinal Peter Erdöt Ungarist. Toomas Abiline peab tõenäoliseks, et uus paavst jätkab pigem Franciscuse alustatud suunda.

"Franciscuse algatatud joon peaks minu tunnetuse järgi jätkuma. Ta ise on ju enamuse nendest kardinalidest nimetanud. Kas see on nüüd liberaalne suund, mis on tulemas, aga ma arvan, et ta ei lähe konservatiivsesse äärmusesse," sõnas Abiline.

Samas ei ole midagi kindlat ei nime ega vaadete osas enne, kui valge suits annab maailmale teada, et 267. paavst on valitud. Konklaavi otsus võib olla üllatav.

"Kui me vaatame kolme viimast paavsti valimist, siis Benedictus XVI oli favoriit ja ta valiti ka suhteliselt lühikese ajaga. Aga Johannes Paulus II või Franciscus - need olid ju täiesti ootamatud," ütles Toomas Jürgenstein.

Ülle Toode ütleb, et itaallased, kes suures enamuses on katoliiklased, ootaksid paavstilt ja kirikult pigem rohkem ajaga kaasas käimist.

"Ma arvan, et itaallased siiski ootaksid, et kirik tõesti oleks avatum ja tuleks siis vastu ka nende tänapäevastele normidele, mis meie perekonnaelu määravad. Kuid võib-olla siis ikkagi oma südames väga paljud suhtuvad Vatikani nii, et usk on üks asi aga teine asi on see, kuidas Vatikan tegelikult ja ka paavst suudab kaasata seda moodsat ühiskonda ja nii-öelda läänemaailma," rääkis Toode.