Konklaav asub Vatikanis uut paavsti valima

Rooma-katoliku kiriku kardinalid alustavad kolmapäeval Vatikanis uue paavsti valimist, eraldades end muust maailmast Sixtuse kabelisse, kus nad peavad jõudma üksmeelele, kes nende hulgast on vääriline juht mitmekesisele ja osalt lõhenenud globaalsele kirikule.
Keskaega ulatuva protseduuri käigus suunduvad kardinalid pärast avalikku missat Rooma Peetri kirikus Sixtuse kabelisse ja alustavad oma salajast konklaavi eelmisel kuul surnud paavst Franciscuse mantlipärija valimiseks.
Ühtegi paavsti pole sajandeid valitud konklaavi esimesel päeval, seega võib hääletamine kesta mitu päeva, enne kui üks kiriku kõrgeimatest aukandjatest kogub vajaliku kahekolmandikulise häälteenamuse, et saada 267. paavstiks.
Kolmapäeval toimub ainult üks hääletusvoor. Seejärel saavad kardinalid hääletada kuni neli korda päevas. Kui kabeli katusel olevast korstnast hakkab tõusma musta suitsu, tähendab see, et hääleus ei andnud uut paavsti, samas kui valge suits ja kellade helistamine annavad märku, et 1,4 miljardi liikmega kirikul on uus juht.
Paavsti mõju ulatub katoliku kirikust kaugemale, esindades moraalset jõudu, millega ükski teine globaalne liider ei suuda võistelda.
Viimastel päevadel on kardinalid andnud erinevaid hinnanguid selle kohta, mida nad järgmiselt paavstilt ootavad.
Kuigi mõned on nõudnud Franciscuse visiooni jätkumist suurema avatuse ja reformide osas, on teised öelnud, et tahavad aega tagasi keerata ja vanu traditsioone taastada. Paljud on andnud märku, et soovivad etteaimatavamat ja mõõdukamat pontifikaati.
Sixtuse kabelisse astub rekordarv kardinale 133, kes on pärit 70 riigist, mis on rohkem kui 2013. aasta viimasel konklaavil 115 kardinali 48 riigist. See peegeldab Franciscuse püüdlusi laiendada kiriku ulatust ka maakera kaugematesse piirkondadesse, kus on vähe katoliiklasi.
Selget favoriiti pole veel selgunud, kuigi favoriitideks peetakse Itaalia kardinali Pietro Parolini ja Filipiinide kardinali Luis Antonio Taglet.
Kui aga kiiresti selgub, et kumbki ei suuda võita, kalduvad hääled tõenäoliselt teistele kandidaatidele, kusjuures valijad võivad koonduda geograafia, doktriinilise läheduse või ühiste keelte ümber.
Teiste potentsiaalsete kandidaatide hulgas on Prantsusmaa kardinal Jean-Marc Aveline, Peter Erdo Ungarist, USA kardinal Robert Prevost ja itaallane Pierbattista Pizzaballa.
"Oodake ja vaadake. See nõuab kannatlikkust," ütles Itaalia kardinal Mario Zenari teisipäeval ajakirjanikele.
Nagu keskajal, keelatakse kardinalidel konklaavi ajal suhelda kõrvaliste isikutega ning Vatikan on salastatuse tagamiseks võtnud kõrgtehnoloogilisi meetmeid, sealhulgas segamisseadmeid, et vältida pealtkuulamist.
Viimase kümne konklaavi keskmine pikkus oli veidi üle kolme päeva ja ükski ei kestnud kauem kui viis päeva. 2013. aasta konklaav kestis vaid kaks päeva.
Kardinalid püüavad jõuda üksmeelele kiiresti, et vältida muljet, nagu nad oleksid lõhenenud või et kirik on juhita. Umbes 80 protsenti kardinalidest, kes kolmapäeval Sixtuse kabelisse sisenesid, määras ametisse Franciscus, mis suurendab võimalust, et tema järeltulija jätkab mingil moel tema progressiivset poliitikat vaatamata traditsionalistide tugevale vastuseisule.
Nende kaalutluste hulgas on see, kas nad peaksid otsima paavsti globaalsest lõunast, kus kongregatsioonid kasvavad, nagu nad tegid 2013. aastal Argentinast pärit Franciscusega või andma ohjad tagasi Euroopale või isegi valima esimest korda paavsti Ameerika Ühendriikidest.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters