Haapsalus võetakse veeproove, sest kliimaministeerium koos mereinstituudiga otsib Haapsalu Tagalahes sobivaid piirkondi, kuhu rajada vetika- ja karbikasvandus. Kaalutakse kiirekasvulise rohevetika ja söödava rannakarbi kasvatamist, sest need aitavad pidurdada lahe kinnikasvamist.

"Tahame katsetada vetika- ja karbikasvatusega merest toitainete eemaldamist. Ideaaltingimustes peaks see vetikakasvatus olema selline, mis aitab meil merd puhtamaks teha," ütles mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin.

Martini sõnul on Haapsalu laht Eesti kõige halvemas seisundis rannikumere osa ja seda põhjustab toitainete rikkus. Lahe seisundi parandamiseks on võimalusi otsitud pikka aega.

"Haapsalu Tagalahe veekeskkonna halvast seisundist on räägitud juba ju aastakümneid, on pakutud välja erinevaid lahendusi, nii vetikaroo niitmist, muda väljapumpamist kuni kanalite väljaehitamiseni, et vee liikuvus oleks parem. Tagalahe probleem on selles, et see on osaliselt suletud. See on hästi madal, mudane ja siia ladestub liigset fosforit ja lämmastikku, mis põhjustab eutrofeerumist ja kinnikasvamist. Haapsalu linn on igati selle projekti poolt ja loodame, et see õnnestub ka," rääkis Haapsalu linnakeskkonnaspetsialist Briti Klimberg.

"Selle suvehooaja jooksul teeme need uuringud ära, saame pildi selgeks, siis on talvel meil aega  vajalikke lubasid ja kooskõlastusi saada. Ja loodame, et järgmiseks kevadeks või suve alguseks on meil need seadmed seal juba sees," lausus Martin.

Vetika- ja karbikasvatust plaanitakse katsetada nelja aasta jooksul. Kliimaministeeriumi sõnul võiks sellel tulevikus olla ka äriline perspektiiv.