Põlisel metsamehel Ervin Sommeril oli selle aasta alguseks kõri turses olnud juba mõnda aega, kuid 22. jaanuari ööl tekkis elukaaslasel Erle Laasmal hirm, et mees vaagub hinge ning ta kutsus kiirabi.

Kiirabibrigaad vaatas Sommeri üle ja arvas, et mees kannatab KOK-i ehk kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse käes. Meedikud pakkusid, et viivad mehe haiglasse, aga kuna ta ise sinna ei kippunud ning spetsialistide hinnangul polnud olukord kriitiline, jäi ta siiski koju. 

Järgmisel päeval läks Sommer siiski tuntud perearsti, Tõstamaal tegutseva Madis Veskimäe jutule.

Läbivaatusel leidis perearst Sommeril häälepaelu ja kõrivalendikku ahendava haiguse, millest võib kujuneda selline hingamistakistus, et inimene võib ka lämbuda. Perearstil tekkis kahtlus, et tegemist võib olla raske haigusega, millest tekivad muutused kopsus ja haiguskolded maksas.

Veskimäel on kohapeal võimalus mitmekülgseks diagnostikaks ehk ta mitte ainult ei tee vereproove, vaid ka röntgen- ja ultraheliuuringuid.

"Kõige olulisem leid, mis peale selle kõrivalendikku ahendava haiguse selgus oli ultraheli uuringul neerukasvaja. Selline haigus on väga salakaval, see võib kujuneda aastate eest ja ta ei annagi vaevusi ning küllaltki sageli seda leitaksegi juhuleiuna," rääkis Veskimäe.

Veskimäe soovitusel suundus Sommer koos elukaaslasega viivitamatult Pärnu haigla EMO-sse. Mees võeti haiglasse sisse, kinnitati neerukasvaja olemasolu, kuid mõned päevad hiljem määrati talle tabletid ja kirjutati kodusele ravile. Kuna kodus hingamisraskused jätkusid, läks paar hommikul taas perearst Veskimäe juurde.

"Inimene ei saa ju normaalselt hingata ja piisab, kui lisandub näiteks viirus, infektsioon ja see paarimillimeetrine õhutee turse tõttu täiesti ummistub ja inimene kahjuks sureb. See oht oli täitsa olemas," kirjeldas Veskimäe Sommeri seisundit. Pärnu haigla kolleegide asemel oleks Veskimäe Sommeri kõrgema etapi haiglasse edasi saatnud.

Dr Veskimägi ei taha kolleege kritiseerida, kuid tema arvates on oluline juhtida tähelepanu Eesti meditsiinisüsteemi killustumisele ja omavahelistele hõõrumistele, mistõttu lõpuks kannatab patsient.

Pärnu haigla ravijuht Veiko Vahula saatis "Impulsile" pika kirja, kus selgitas, et Ervin Sommer sai enda seisundile vastavat nõuetekohast ravi ja jälgimist. "Meditsiinidokumentides on dokumenteeritud patsiendi seisundi subjektiivne paranemine, ka pildipangas saadaolevate piltide alusel saab objektiivselt kinnitada, et patsiendi seisund paranes," kirjutas Vahula. Pärnu arst rõhutas, et haigele anti kaasa kodused ravisoovitused ja väljastati digiretseptid, juhendades kohe EMO-sse pöörduma, kui seisund peaks ootamatult halvenema.

Pärnu haigla taolise tegevuse järel tegi Veskimägi e-konsultatsiooni Põhja-Eesti regionaalhaigla nina-kõrva-kurguarstile. "Kirjeldasin seda leidu, lisasin uuringud ja patsient kutsuti täiesti erakorralisena kiiresti juba järgmine päev PERH-i uuringuteks ja raviks. Sealne ravi siis oli selline, et kõriturse alanes ja inimene sai normaalselt hingata, oht elule likvideeriti ja siis sai rahulikumalt hakata tegelema selle neeruhaigusega. Järgnes siis neerukasvaja operatsioon," jutustas perearst.

Praegu taastubki Ervin Sommer neeruoperatsioonist ja seejärel tegutsevad PERH-i arstid edasi tema kõriprobleemiga, mis nende abil on hetkel kontrolli all. Mees kiidab arste, eelkõige Madis Veskimäge ja tunnistab patsiendina, et kontrolli tuleks varem minna.

"Impulss" uuris ka tänavaküsitluses inimeste hinnanguid arstiabile Eestis