"Meie sõnadel on kaalu. Ametikirjade, teavituste, juhendite ja igapäevase suhtluse, aga ka õigusloome kaudu kujundame keelekasutust ja suuname keelepoliitikat. Nii on iga spetsialist, nõunik, analüütik, minister, politseinik, prokurör, kohtunik – iga riigiametnik – eesti keele maine kujundaja," kirjutas Kaldoja valitsusasutustele saadetud kirjas.

Kaldoja märkis, et hea keelekasutus ei tähenda aga ainult, et kirjutatakse grammatiliselt õigesti, vaid see on palju laiem: selge ülesehitus, täpne ja kantseliidivaba sõnastus, lugejaga arvestamine. "Selline keelekasutus ei ole pelgalt hea tava, vaid demokraatliku ja läbipaistva valitsemise eeldus," sõnas asekantsler.

"Kutsun teid üles väljenduma arusaadavalt ja selgelt kõikides oma tekstides. Kuid mitte ainult – väljenduma selgelt ja arusaadavalt ka suulises kõnes," lausus Kaldoja.

Kaldoja kirjeldas, kuidas ta viibis hiljuti kohtumisel mitme avaliku sektori tippjuhiga ja oli üsna pettunud, kuuldes pea igas lauses mõnd võõrkeelset sõna või väljendit.

"Kahtlemata on igal eesti keelt esimese keelena kõneleval inimesel tarvis osata võõrkeeli. Palun paneme aga Eesti riigi esindajatena tähele, et ka keelekasutuses esindame riiki ja riigikeelt," lisas Kaldoja.

Kaldoja nentis, et ta on veendunud, et Eesti avalikud teenistujad peavad riigikeelt ja selle säilimist oluliseks.

"Mõnikord aga nii kiirustamise, mõtlematuse, harjumuse või ka seltskonda sobimise tõttu näib hea keelekasutus pigem challenge. Lepime kokku, et riigiametnik on eeskuju ka keelekasutuses. Selliselt saab challenge'ist katsumus/proovikivi/väljakutse, mille vastuvõtmine üheskoos on kergem ja mõjusam. Seetõttu loodan meie kõigi ühisele panusele riikliku keelepoliitika kujundamisel," sõnas asekantsler.

Kairi Kaldoja alustas haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika asekantslerina tööd veebruaris. Seni oli ministeeriumi koosseisus kolm asekantslerit ja nende vastutusvaldkonnad olid üldharidus- ja noortepoliitika, teadus- ja arendustegevus, kõrg- ja kutseharidus ning varaküsimused.

Keelepoliitikat ja eestikeelsele haridusele üleminekut juhtis enne Kaldoja ametisse astumist kantsler. Keelepoliitika asekantsleri ametikoht loodi ministeeriumi koosseisu 1. aprillil 2024.