Üle terve Eesti on kokku pea 900 raamatukogu, mis teeb sellest kõige ulatuslikuma avaliku teenuse võrgutiku. Ükski teine asutus ei too riiki ega kultuuri Eesti elanikule niivõrd lähedale. Raamatukogude teenuseid kasutas 2024. aastal 701 000 lugejat, kes tegid aastas ligi 12 miljonit laenutust. See on hea meeldetuletus, kuivõrd olulised ja laia haardega raamatukogud tegelikult on.

Hea raamatukogu on enamat kui lihtsalt raamatute laenutamise koht. See on inspireeriv keskkond ja kogukonnakeskus, mis kutsub inimesi lisaks lugemisele aega veetma, kaugtööd tegema, õppima, muusikat looma, õmblema ja paljut muud tegema. Raamatukogu põhiolemuses ongi olla kõigile avatud, ilma tasu küsimata – raamatukogu kasutamine peab olema mugav, kutsuv ja lihtne.

Kaasaja parimad raamatukogud on imelised avalikud ja tasuta ruumid, kus saab lisaks raamatute lugemisele näiteks mägironida, kokanduskirjaoskust arendada, telesaadet lavastada või kaameraid laenutada ja VR-stuudiot kasutada. Raamatukogu pakub lisaks raamatute laenamisele veel väga palju võimalusi, et olla kogukonna ja tulevaste põlvede jaoks edaspidigi kutsuv ja oma. 

Selleks, et nii üksikute raamatukogude kui ka terve raamatukoguvõrgu arengut suunata ja toetada, on kultuuriministeerium muutmas rahvaraamatukogu seadust ning ellu viimas rahvaraamatukogude reformi. 

Viimased olulisemad muudatused tehti seaduses 2007. aastal – arenenud ja muutunud on vahepeal nii rahvaraamatukogude roll ühiskonnas kui ka näiteks infotehnoloogilised võimalused. Seadus peaks raamatukogusid ja nende omanikke, kohalikke omavalitsusi võimestama teel parima võimaliku raamatukoguni.

Ühe olulisema uuendusena on plaanis ümber korraldada raamatukogudele antud maakondliku koordineerimise ülesanded, samuti on kavas luua raamatukogude andmekogu, mis võimaldab lugejatel tutvuda kolme eraldi süsteemi asemel kõikide rahvaraamatukogude ja rahvusraamatukogu kogudega ühes süsteemis. Raamatukogud saavad endale töökindla ja turvalise töövahendi ning väheneb dubleerimine. Seaduses kirjeldatakse ka selgemalt tänapäevase rahvaraamatukogu olemust – mitte ainult kultuuri- või pärandiasutusena, vaid ka kultuuri- ja haridusasutusena. Põhjalikumalt saab muudatuste kohta lugeda kultuuriministeeriumi kodulehel.

Seejuures jäävad rahvaraamatukogud jätkuvalt kohaliku omavalitsuse hallatavateks asutusteks. Omavalitsustel säilib õigus ja võimalus kujundada oma territooriumil raamatukoguvõrku; muudatused loovad ühise vundamendi, millele iga omavalitsus saab ehitada oma lahenduse.

Raamatukogu süda on raamatukoguhoidja

Kõige olulisemad, need, kes 21. sajandi raamatukogu loomisega iga päev tegelevad, on meie raamatukoguhoidjad. Just Eesti raamatukogudes töötavad inimesed tagavad selle, et üle terve riigi oleks kutsuvaid kogukonnakeskuseid, kus kohtuvad teadmised, inimesed ja tulevikuvõimalused. Meie raamatukoguhoidjad loovad täiesti ainulaadset avalikku ruumi, mis aitab igapäevaelu paremaks teha ja inimesi kokku tuua.

Praeguseks on lõppemas kavandatud seadusemuudatuste kooskõlastusring, mille raames on laekunud raamatukoguvaldkonnast, omavalitsustelt ja teistelt partneritelt palju väärtuslikku tagasisidet. Oleme raamatukoguvaldkonna ja omavalitsustega hoidnud pidevat kontakti, ka seaduseuuendused on loodud koos valdkonna eestvedajatega.

18. juunil jäi ERR-i portaalis ilmunud uudises kõlama väide, justkui arvaks ministeerium, et eelnõu negatiivse tagasiside põhjus on rahvaraamatukogude juhtide hirm muudatuse ees, mis asendaks nende tähtajatud lepingud tähtajalistega. Vabandame ebaõnnestunud kommentaari pärast ning kinnitame, et nii see kindlasti ei ole.

Just raamatukogujuhid on need, kes teavad inimeste ootusi ning lõppkokkuvõttes raamatukogu kõigile kutsuvaks, kohalike inimeste ootustele ja vajadustele vastavaks kujundavad. Soovime olla selles juhtidele ja raamatukoguhoidjatele toeks – on ju meie kõigi ühine soov, et Eesti raamatukoguteenus oleks tipptasemel, areneks ning jõuaks iga Eesti inimeseni. Sellest eesmärgist on kantud kogu rahvaraamatukogude reform.

Täname partnereid, kes on oma ettepanekud seadusele esitanud, kaalume neid põhjalikult ning võimalusel võtame arvesse. Mured ja hirmud, mida ümberkorraldused ja muudatused võivad põhjustada, on igati mõistetavad. Olulised arengud saavad aga teoks ikka ja alati siis, kui tegutsetakse koosmeeles. Parima võimaliku raamatukoguteenuseni jõudmine ongi pika ja arutelude rohke ühise tegutsemise tulemus. Loodetavasti jõuab selle suure töö tulemusel raamatukogudesse sagemini ka see osa eestimaalastest, kellel pole neisse ammu või seni asja olnud.