Kultuuriministeerium viib ellu rahvaraamatukogude reformi. Algataja väitel on seaduse muutmise eesmärk ajakohastada kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogude korraldust, ülesandeid ja ühistegevusi, et suurendada teenuste kasutusmugavust, kättesaadavust ning ligipääsetavust.

Suve hakul toimunud kooskõlastusringilt tuli seadusemuudatusele palju negatiivset tagasisidet, seda nii suurtelt kui ka väikestelt omavalitsustelt ja seal asuvatelt raamatukogudelt.

26. juunil kultuuriministrile saadetud ühispöördumises väljendasid raamatukogude esindajad pahameelt, et eelnõu ei ole piisavalt läbi töötatud ega täpsusta raamatukoguvõrgu toimimist peale senise süsteemi muutmist. 

Ühispöördumise allkirjastanud väljendasid, et eelnõuga kohaldatavad uuendused on vastuolus omavalitsuste autonoomiaga ega too loodetud kokkuhoidu. Nende hinnangul vajab eelnõu põhjalikku analüüsi. 

"Erialaspetsialistide ettepanekutega ei ole piisavalt arvestatud ja mitme aasta jooksul esitatud küsimused on jätkuvalt vastuseta. Seaduse tööversioonide tagasisidestamiseks on antud ebarealistlikult lühikesi tähtaegu," ütlesid raamatukogude juhid pöördumises. 

Esindajad selgitasid, et kooskõlastamisele jõudnud eelnõu sündis ministeeriumi kabinetivaikuses, ning avaldasid arvamust, et see erineb varasematest rahvaraamatukogu seaduse töörühmas koostatud ja rahvaraamatukogude nõukogus arutatud versioonidest.

"2024. aasta oktoobris määratud rahvaraamatukogude nõukogu oleks pidanud osalema seaduse koostamisel, kuid see kutsuti kokku alles 28. mail 2025, ehk alles peale eelnõu kooskõlastusringile saatmist," märkisid juhid ühispöördumises. 

"Suuresti jääb selgusetuks, millised on tulevikus osapoolte (riik, KOV) tegevused ja kulud. Valdkonna spetsialistidel puudub kindlus, et välja pakutud uus süsteem efektiivselt toimima hakkab," sõnasid raamatukogude esindajad.

Raamatukogude direktorid ütlesid, et eelnõu lugedes on võimalik ette näha omavalitsuste kulude kasvu. 

"Kohati püütakse eelnõus lahendada üksikasjalikult ka neid küsimusi, mille üle otsustamine on omavalitsuste pädevuses. Mitmed osapooled, nt teadusraamatukogud, keda puudutab otseselt ühise raamatukogusüsteemi väljatöötamine, on jäänud piisavalt kaasamata," lisasid juhid.

"Meile teeb muret ka Eesti kui terviku areng ja regionaalne aspekt. Reformi käigus on kavas koondada üle Eesti töökohti ja viia ametikohad niigi kasvavasse pealinna. Rahvastikuteadlased püüavad leida viisi, kuidas inimeste Tallinna valgumist piirata, eelnõu aitab vastupidisele kaasa," laususid ühispöördumise allkirjastanud. 

Allkirjastanud lisasid, et hiljuti ajakirjanduses avaldatud raamatukogunõuniku seisukohad kahjustavad otseselt raamatukogude mainet ja on kolleege alavääristavad. (Kultuuriministeeriumi asekantsler Merilin Piipuu on nõuniku sõnade pärast vabandust palunud - toim.)

"Eestis on 879 raamatukogu, neist 493 rahvaraamatukogu (lisaks teadus-, eriala- ja kooliraamatukogud). Rahvaraamatukogude seadus puudutab eelkõige neid 493, kuid kaudselt ka kõiki teisi," kinnitasid esindajad.

Juhid selgitasid pöördumises, et raamatukogu on unikaalne institutsioon, ning soovisid, et Eesti raamatukogude võrk oleks tugev ning kasutajate vajadustega arvestav. Nad soovivad, et omavalitsuste otsustusõigus säiliks ja kulud ei kasvaks. 

"Soovime, et rahvaraamatukogu seadus sätestaks põhimõtted, mis aitaksid kaasa raamatukogude arendamisele, mitte ei kahjustaks nende toimimist ja kasutajate huve," ütlesid raamatukogude esindajad. 

"Mõistame, et see aeglustab seaduse vastuvõtmist, aga meie hinnangul on Eesti raamatukogude arengule parem jätta rahvaraamatukogu seaduse eelnõu sellisel kujul riigikogule esitamata," seisab pöördumises. 

Samal seisukohal on ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ). 

"Teeme ettepaneku jätkata aktiivset arutelu Eesti raamatukogunduse tuleviku teemal ja teha seda kõiki osapooli kaasates," lisasid raamatukogude esindajad saadetud ühispöördumises.

Üks kriitikat saanud teema on raamatukoguga seotud töökohtade koondumine pealinna.

Hetkel on maakonna keskraamatukogudes töötavad spetsialistid ja selle muutuse raames need spetsialistid koonduvad pealinna rahvusraamatukogu arenduskeskusesse, kus saab tööd 21 spetsialisti.

"Riik pakub praegu tuge 58 töökohale. Me korraldame riiklikud ülesanded ümber niimoodi, et neid korraldatakse ühest kohast kõikidele Eesti raamatukogudele. Kellel see juhtub, et nad koondatakse, siis nad saavad kandideerida ja ma arvan et neil on väga hea võimalus tööle saada, sest tänapäevased töökohad ei ole seotud Tallinnaga või mõne teise kohaga. Võid töötada kustahes Eestis," sõnas kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhataja Mihkel Kaevats.

Raamatukogu juhtide sõnul on ebaselge veel ka raamatute ja nende komplekteerimisega seotud küsimused, kuna ka seda hakatakse suures osas Rahvusraamatukogust juhtima. Lisaks ollakse ootusärevad uue infosüsteemi üle, mis peaks pooleteist aasta pärast tööle hakkama.

Raamatukogu seadusele saab ettepanekuid esitada 3. juulini, riigikokku soovib ministeerium viia seaduse septembris.

Ühispöördumisele kirjutasid alla (tähestikulises järjekorras) Hele Ellermaa, Kõrveküla raamatukogu (Tartu maakonna keskraamatukogu) direktor; Eve Grünberg, Rõuge valla raamatukogu direktor; Kaie Holm, Tallinna keskraamatukogu direktor; Martin Järv, Rõngu raamatukogu direktor; Jane Kiristaja, Järvamaa keskraamatukogu direktor; Eve Kottise, Jõhvi raamatukogu direktor; Inga Kuljus, Võrumaa keskraamatukogu direktor; Sirje Leini, Koosa raamatukogu-Peipsiääre valla keskraamatukogu direktor; Krista Lepik-Verliin, PhD, Tartu Ülikooli infoteaduse õppejõud, ERÜ liige; Dagmar Lokk, Nõo raamatukogu direktor; Reet Lubi, Viljandi linnaraamatukogu direktor; Kati Maidla, Põlva keskraamatukogu direktor; Pille Naur, Lüganuse valla raamatukogu direktori kt; Maritsa Ort, Narva keskraamatukogu direktor; Õie Paaslepp, Rapla keskraamatukogu direktor; Kristina Pai, Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu direktor; Ulvi Vaarja, Lääne maakonna keskraamatukogu direktor; Ilmar Vaaro, Tartu Ülikooli infoteaduse õppejõud, ERÜ koolituse toimkonna juht; Anu Vahter, Saare maakonna keskraamatukogu direktor; Annely Veevo, Kärdla linnaraamatukogu direktor ja Krista Visas, Pärnu keskraamatukogu direktor.