Kõige suurem muutus, mille rahvaraamatukogude reform kaasa toob, on riiklike haldusülesannete ümberkorraldamine, ütles kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm.

"Kui seni täitsid neid ülesandeid 15 maakonnaraamatukogu, siis nüüd hakkab neid täitma Eesti rahvusraamatukogu," sõnas Talihärm.

Ülesanneteks, mida tulevikus täidab rahvusraamatukogu, on näiteks rahvaraamatukogudesse väljaannete kogumine, koolituste korraldamine ja andmekogude haldamine ning programmides osalemise koordineerimine.

Riigi vaates tehakse praegu omavalitsustes dubleerivat tööd, ja see pole efektiivne.

"Kui täna komplekteerib kogusid 28 töötajat 15 omavalitsuses, siis see pole tõhus. Ja kui vaadata maakondi, siis nende inimeste koormus on maakonniti hästi-hästi erinev. Ministeerium leiab, et tuleb tööprotsessi muuta lihtsamaks ja tõhusamaks," sõnas Talihärm.

Talihärmi sõnul ei hakka tulevikus keskset komplekteerimist tegema täna rahvusraamatukogus töötavad komplekteerijad, vaid riikliku ressursi eest värvatakse uued komplekteerijad, kes hakkavad hankima omavalitsustele väljaandeid.

Komplekteerijad töötavad Tallinnas, aga need inimesed, kes hakkavad nõustama ja koolitusi organiseerima, töötavad piirkondades, ütles Talihärm.

Raamatukogujuht: autonoomia võib kaduda

Suve hakul toimunud kooskõlastusringilt on seadusemuudatusele tulnud ohtrat negatiivset vastukaja – ja seda nii suurtelt kui ka väikestelt omavalitsustelt ja seal asuvatelt raamatukogudelt.

Tallinna keskraamatukogu direktor Kaie Holm ütles, et Tallinna raamatukogude hinnangul vajab praegune eelnõu olulist edasiarendamist ja nemad seaduseprojekti ei kooskõlasta.

"Eelkõige teeb meile muret eelnõu suund liigselt piirata kohaliku omavalitsuse tegutsemisvabadust ja autonoomiat ning sellest tulenev bürokraatia ja kulude kasv. Rahvaraamatukogud on tihedalt seotud kohaliku kogukonna vajadustega ning kohalikul omavalitsusel peab olema õigus ise otsustada oma raamatukogu korralduse üle," sõnas Holm.

Holmi hinnangul soovitakse uue seadusega korraldada, milline peab olema raamatukogu struktuur, kes otsustavad juhi valiku ja millist infosüsteemi peab raamatukogu kasutama.

Kogu Eesti ulatuses eelnõu mõju hinnates on Holmi sõnul olulisim maakonna keskraamatukogude kaotamine ning paljude nende funktsioonide, mida praegu tehakse kohtadel, viimine rahvusraamatukokku.

"Plaan on moodustada neli piirkondlikku üksust, neist kolmes kaks, ühes kolm töötajat. Raamatukogude erialane nõustamine ja juhendamine, mis täna on valla keskraamatukogudele lähedal oma maakonnas, viiakse oluliselt kaugemale," sõnas Holm.

Lisaks leiavad Holmi sõnul raamatukogud, et ministeeriumi ja rahvusraamatukogu plaan komplekteerimise ümberkorraldamiseks tähendab, et riigi toetust KOV-idele raamatute ostmiseks jääb vähemaks, sest raha vajab uus logistikakorraldus.

Raamatukogude kriitiline tagasiside eelnõule on olnud väga detailne, näiteks on rahvaraamatukogude nõukogu koostanud seaduseprojektile 13 lehekülge ettepanekuid ja arvamusi koos selgitustega.

Ministeerium: raamatukogude juhid kardavad oma koha pärast

Kui küsida Talihärmilt, mida ta hindab omavalitsuste mure suurimaks põhjuseks, siis on selleks tema hinnangul rahvaraamatukogu juhi tähtajaline tööleping, mille seadusemuudatus kaasa toob.

"Suur osa juhte on olnud ametis 10, 20 ja rohkemgi aastaid. Eks nad tunnevad, et tähtajaline tööleping ohustab nende positsiooni, nende töökohta. Eks siit tulevad ka need hirmud ja vastuseis," sõnas Talihärm.

Talihärmi sõnul on aga noored raamatukoguhoidjad andnud mõista, et neil puudub karjäärivõimalus, kui on mittevalitav raamatukogujuht.

"Ka KOV-id on öelnud, et raamatukogujuhi konkursid mõne aja tagant on mõistlikud," sõnas Talihärm.

Väiksemad omavalitsused pelgavad kulude kasvu

Kuigi ministeeriumil on kava eelnõu juba paari kuu pärast riigikokku saata, siis on ka omavalitsuste raamatukogureformi infopäeva toimumine lükatud sügisesse. See tekitab omavalitsustes nõutust.

Järvamaa keskraamatukogu toetab küll rahvaraamatukogude seaduse uuendamist ja raamatukogude võrgu loomise põhimõtete kaasajastamist, kuid sarnaselt Tallinna keskraamatukogule ei kooskõlasta seaduseelnõud.

Direktor Jane Kiristaja kritiseeris eelkõige maakonnaraamatukogude funktsiooni kadumist.

"Eelnõu ei anna vajalikku ettekujutust, kuidas on planeeritud süsteemi toimimine 2027. aastast. Pigem saame väita, et väljakujunenud sisuline koostöö raamatukogude vahel kaob, ja ei väärtustata kogukonnapõhisust. Piirkondlikud üksused ei asenda toimivat struktuuri ja loovad juurde administreerimise tasandeid," sõnas Kiristaja.

"Mis saab maakondlikest koduloolistest andmebaasidest ja kogudest ning nende täiendamisest, kui ollakse vaid ühe omavalitsuse raamatukogu?" küsis Kiristaja. Kultuuriväärtuslike trükiste maakonnast väljaviimine eemaldab need lugejast kaugemale, märkis ta.

Kiristaja tõi välja ka, et eelnõu järgi raamatukogureformi tulemusena ja seletuskirjas välja toodud arvutuste põhjal muutuvad ühtse programmiga liitumisel Järvamaa keskraamatukogu püsikulud kallimaks.

"Eelnõust võib lugeda, et riigieelarvest toetatakse edaspidi rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist osaliselt. Kui suur on arvestuslik lisakulu omavalitsusele? Samuti ei selgu, kuidas täpselt toimib uus loodav keskne komplekteerimisteenus ning millised kulud kaasnevad raamatute transpordiga kullerteenuse kaudu," lausus Kiristaja.

Ka omavalitsusjuhid kurdavad, et ministeeriumi plaanid, sealhulgas vajalikud tehnoloogilised uuendused ja raamatute logistika, lähevad neile kalliks maksma.

Paide linnapea Kaido Ivask on ERR-ile öelnud, et edaspidi peaks linn raamatukogude peale kulutama kaks korda nii palju raha kui seni ja uue laenutussüsteemi haldamiseks tuleks maksta senisest neli korda kõrgemat hinda.

"Sellisel juhul tuleb raamatukogu tegemisi koomale tõmmata, aga raamatukogu pole ju enam ainult koht, kus me raamatuid laenutame, vaid seal toimub ka haridusüritusi, sealhulgas toetame inimesi digipädevuste arendamisel," sõnas Ivask.

Talihärmi sõnul ei vasta tõele, et raamatukogu pidamine läheks KOV-ile kallimaks.

"Kui täna maksab KOV raamatukogu süsteemi halduskulu eest ja litsentsitasude eest, siis selle kulu võtab riik enda kanda. Seadusesse pole me lisanud rahvaraamatukogudele uusi ülesandeid, vaid oleme kirjeldanud ära selle, mida raamatukogu juba täna teeb. Me ei näe seadusemuudatusega ette ühtegi täiendavat kulu kohalikule omavalitsusele," sõnas Talihärm.