Kommertshuvi kosmose vastu on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, kuid Euroopa ei suuda USA ja Hiina konkurentidega sammu pidada.

Euroopa Komisjoni hinnangul on see osaliselt tingitud riiklike seaduste killustatusest, mis mõjutavad 27 riigist koosnevas liidus tegutsevaid ettevõtteid.

Praegu on 12 liikmesriigil oma kosmoseseadused ja üks on veel väljatöötamisel, ütles ühenduse kosmosevolinik Andrius Kubilius.

"See killustatus on halb äritegevusele, halb konkurentsivõimele ja halb meie tulevikule kosmoses," ütles Kubilius, kes esitles plaane pressikonverentsil Brüsselis.

"Täna teeme ettepaneku ühtse reeglistiku kohta," lisas volinik.

Kubilius märkis, et kavandatav Euroopa Liidu kosmoseakt on esimene ühenduse katse reguleerida kosmosealast tegevust.

Brüssel soovib kehtestada ühised meetmed kosmoseobjektide jälgimiseks ja uue prahi piiramiseks, mille hulgas on ka nõuded satelliitide ohutuks kõrvaldamiseks pärast nende tööea lõpus.

Eesmärk on vähendada kosmoseprügi, mis on kasvav probleem, kuna järgmise kümne aasta jooksul peaks startima 50 000 uut satelliiti. Orbiidil on juba umbes 11 000 satelliiti. Need tiirlevad ümber Maa koos enam kui 128 miljoni prahiosakesega, mille hulgas on ka raketiosad ja kasutuselt kõrvaldatud satelliitid, mis kosmoses ringlevad ja suurendavad kokkupõrgete ohtu.

"Halvimal juhul võib see vallandada ahelkokkupõrkeid, mis muudavad olulised orbiidid kasutuskõlbmatuks ja lõikavad ära juurdepääsu elutähtsatele satelliiditeenustele," teatas komisjon.

Määrus nõuaks ka, et kosmoseoperaatorid viiksid läbi riskihindamisi kogu satelliidi elutsükli vältel ja rakendaksid küberjulgeoleku reegleid. Lõpuks kehtestaks see ühised reeglid, et mõõta keskkonnamõju, mida põhjustavad sektori tekitatud planeeti soojendavad heitkogused ja praht.

Ettepanek läheb arutamisele Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega.

Umbes 57 protsenti ülemaailmsetest erainvesteeringutest kosmosevaldkonda läheb praegu Ühendriikidesse, millele järgneb Hiina 15 protsendiga. Euroopa Liit ja Suurbritannia kokku meelitavad ligi vaid 11 protsenti vahenditest.