Dalai-laama kinnitas kolmapäeval, et reinkarnatsiooni leidmine on tema asutatud mittetulundusühingu ülesanne. 

Dalai-laama on juba varem hoiatanud Hiina võimude sekkumise eest. Ta lubas, et annab umbes 90-aastaselt välja vastavad juhised, et vältida positsiooni kuritarvitamist. 

Järgmise Tiibeti vaimse juhi leidmise protsess on siiski keeruline ülesanne. Tiibeti budismi kohaselt taassünnib dalai-laama hing pärast tema surma lapse kehas.

Võib kuluda aastaid, enne kui reinkarnatsioon saab juhtimise üle võtta. Olukorda võib seetõttu ära kasutada Peking, mis peab dalai-laamat ohtlikuks separatistiks.

Hiina on viimastel aastatel püüdnud kontrollida ka teiste Tiibeti usujuhtide määramist ning on väitnud, et järgmise dalai-laama valimine peab toimuma viisil, mis on kooskõlas Hiina seadustega.

1995. aastal, kui dalai-laama nimetas Tiibetis sündinud poisi Tiibeti budismi teiseks tähtsamaks figuuriks, pantšen-laamaks, pani Hiina poisi koduaresti ning asendas ta teisega.

Tiibet ise läks 1950. aastate alguses Hiina võimu alla ning dalai-laama läks 1959. aastal eksiili Indiasse, kus rajas Dharamsalas Tiibeti eksiilvalitsuse. Hiina ise väidab, et kompartei vabastas Tiibeti talurahva rahumeelselt teokraatlikest rõhujatest.

Suurema osa oma ajaloost ei ole Tiibet aga kuulunud ühegi teise riigi koosseisu. Hetkel on tiibetlaste jaoks kõige tähtsam oma identiteedi säilitamine.

Praegune dalai-laama on viibinud ka Eestis mitu korda. Tunnustuseks tema rahumeelsele võitlusele Tiibeti vabaduse eest anti talle 1989. aastal Nobeli rahupreemia.

Dalai-laama on tiitel, mille mongoli valitseja Altan-khaan andis 1578. aastal Tiibeti budismi geluki koolkonna pealaamale Sönam Gyatsole.