Leedu prokurörid lõpetasid kohtueelse uurimise nõukogudevastase vastupanuliidri Adolfas Ramanauskas-Vanagase monumendi rüvetamise üle.

Kaunase ringkonnaprokuratuur teatas, et kolm kahtlusalust elasid Tallinnas. Kahel neist on Eesti-Vene topeltkodakondsus ja üks neist on Venemaa kodanik. Mehed on sündinud aastatel 1982, 1987 ja 2005.

Prokuratuuri hinnangul tegutsesid nad Venemaa sõjaväeluureagentuuri GRU käsul.

Eesti võimud vahistasid kahtlusalused ja praegu on nad Leedus vahi all.

Kahtlustuste hulka kuuluvad välisriigi abistamine Leedu Vabariigi vastu suunatud tegevustes, vara hävitamine või kahjustamine ning haua või avaliku mälestusmärgi rüvetamine.

"See ei olnud spontaanne ega juhuslik tegu," ütles Kaunase ringkonnaprokuratuuri peaprokurör Rimas Bradunas pressikonverentsil. "Enne monumendi sihtmärgiks valimist viisid isikud läbi luure- ja jälitustegevust."

Bradunas ütles, et kahtlusalused tegutsesid organiseeritud grupis ja neile lubati vandalismi toimepanemise eest rahalist hüvitist.

Üks kolmest on osaliselt süüd tunnistanud, samas kui kaks ülejäänud eitavad süüdistusi.

Vandaalitsemine leidis aset 2024. aasta jaanuaris Lõuna-Leedus Merkine linnas, kus Ramanauskas-Vanagase monument värviga üle kallati.

2023. aasta mais toimus sarnane vandaalitsemine Bielenai külas, kuid selles juhtumis ei ole kahtlusaluseid tuvastatud.

Leedu president Gitanas Nauseda hoiatas 2023. aasta märtsis, et selliseid rünnakuid riiklike sümbolite – sealhulgas monumentide ja lippude – vastu kavandatakse ja koordineeritakse väljaspool riiki ning need võivad jätkuda.

Adolfas Ramanauskas-Vanagas oli kooliõpetaja, kes liitus 1945. aastal pärast Leedu okupeerimist nõukogudevastase partisaniliikumisega. Temast sai liikumise üks silmapaistvamaid juhte.

Ramanauskas-Vanagas loobus aktiivsest relvastatud vastupanust 1950. aastate alguses ja varjas end koos perega kuni 1956. aastani, mil ta vangistati.

KGB piinas teda ja hukkas ta Vilniuses 1957. aastal.