Siseministeeriumi eelnõu seletuskirja järgi saaks inimene tulevikus oma ees- või perekonnanime muuta turvalises veebikeskkonnas, ilma et peaks selleks ilmtingimata minema perekonnaseisuametisse või esitama digiallkirjastatud avalduse. 

Automaatotsused ja -kanded toimuksid uue süsteemi järgi ilma ametniku sekkumiseta. Süsteem kontrollib isikuandmed nii rahvastikuregistrist kui ka karistusregistrist. Kui avaldus vastab tingimustele, kantakse andmed rahvastikuregistrisse automaatselt, ilma et ametnik menetluses osaleks. 

Linnade ja valdade liidu tagasisides selgitas Tartu linnavalitsus, et nende hinnangul on kiirus viimane asi, millele peaks nimemuutmisel tähelepanu pöörama. "Tihti ei tea avalduse esitaja ise ka, kas, mida, miks ja millal ta nime muuta soovib ja avaldus on esitatud emotsiooni ajel."

Pärast avalduse esitamist võib selguda, et lähedased ei toeta nime muutmist, mis võib tekitada suhteprobleeme, või hoopis avaldaja ise muudab meelt ja soovib taotluse tagasi võtta. 

Aastatel 2022–2024 esitati kokku 2445 avaldust nime muutmiseks.

Automaatne nimevahetuse süsteem võib ka tekitada uusi probleeme. "Senine kogemus näitab, et isikud on üsna altid oma dokumentide PIN-koode usaldama lähedastele või ka lausa võõrastele. Kui nüüd nime muutmine toimuks automaatkandega kohe, siis ei pruugi isik üldse teadagi, et tal on nimi tema teadmata muutunud," hoiatab linnavalitsus. 

Linnavalitsus toetab nimemuutmise avalduse esitamist e-keskkonnas, kuid on vastu automaatsetele kannetele. 

Veebikeskkonnas ei saaks nime muutmise avaldust esitada alaealised ega piiratud teovõimega täisealised. Nende puhul tuleb taotlus esitada kohapeal perekonnaseisuasutuses.

Ljudoed ja Segasooline

Nimeseaduse muutmisel ei oleks eesnime muutmist vaja selgitada. Praegu peavad nime muuta soovijad oma otsust põhjendama.

Mullu said uue eesnime 552 taotluse esitajat.

Siiski on eelnõu kohaselt eesnime andmisel kaks piirangut. Uue eesnime andmisel tekkiv isikunimi (eesnimi ja perekonnanimi koos) ei tohi juba olla taotlejaga samal aastal sündinud elaval isikul. Siseministeerium soovib sellega välistada identiteedivarguseid.

Samuti peab eesnimi olema kooskõlas nimeseaduse paragrahvi 7 nõuetega. Näiteks on üks nõue see, et eesnimi ei tohi sisalda numbreid.

Automaat ei saa teha aga kaalutlusotsust selle kohta, kas nimi vastab headele tavadele. Kui selline hinnang on vajalik, edastab automaatsüsteem avalduse ametnikule.

Tartu linnavalitsus kahtleb, kas automaatsüsteem suudab alati sobimatud nimed tuvastada. "Heade kommetega vastuolus oleva nime ja üldtuntud isiku nime (Elisabeth Arden) kandmise soov võib senise praktika kohaselt olla just täisealistel isikutel tunduvalt suurem kui lapse sünni registreerimisel lapsele nime panemisel."

Viimasel ajal on linnavalitsusele esitatud soove panna näiteks selliseid nimesid: Älice (mees), Ljudoed (naine, vene keeles inimsööja – toim.), Mardisant (mees), Sedastian Rimma (mees) ja Segasooline (naine).

Linnavalitsus märkis, et automaatkandega võib olla lihtne saada ka soovitud tuntud isikunimi juhul, kui esmalt muudetakse ära perekonnanimi ja alles siis eesnimi.

Laste nimemuutus eeldab füüsilist kohalolekut

Praegu saab lapse nime muutmiseks vajalikud nõusolekud esitada ka digitaalselt või kirjalikult, mistõttu ei pea mõlemad vanemad ja laps alati perekonnaseisuasutusse kohale tulema.

Eelnõu seletuskirja järgi peaks aga alaealise nime muutmiseks avalduse esitama kohapeal, kus ametnik kontrollib lapse ja vanemate nõusolekut.

"Pole mõeldav, et kõik lapsevanemad, kes soovivad oma lapse nime muuta, peaksid nüüd kohapeale tulema ja enamus juhtudel kolmekesi," kommenteeris Tartu linnavalitsus.

Suure osa nimemuutmise soovidest moodustavad just laste nimed. Näiteks on Ukraina kodanikud teadmatusest pannud lapsele ladinakeelsete tähtedega nime, mis ukraina keelde transkribeerimisel ei ole see, mida sooviti.

Tallinna perekonnaseisuametile esitati maikuus 32 avaldust, millest koguni 17 moodustasid laste nimemuutmise avaldused.