Isikunimeseadus asendab seni üle 20 aasta kehtinud nimeseaduse. Seaduse eelnõuga vaadatakse üle mõisted, selgitatakse täpsemalt nimetoimingu sisu ja kujundatakse ümber inimese soovil uue isikunime andmine, teavitas ministeerium.

Ühe olulisema muudatusena näeb eelnõu ette, et eriti raskete kuritegude toimepanijatel puuduks edaspidi alatiseks õigus ükskõik mil viisil uut nime saada.

Siseminister Igor Taro (Eesti 200) sõnul peavad muudatused vastama ühiskonna ootustele ning aitama tagada turvalisust ja hoidma usaldust.

"Eriti raskeid kuritegusid ei sooritata kogemata ja see on koht, kus me ennekõik peame arvestama meie kõigi turvalisusega. Me ei saa lubada olukorda, kus terrori-, sõja- või riigivastastes kuritegudes, rasketes isikuvastastes kuritegudes süüdi mõistetud inimesed saaksid uue nime  abil oma minevikku varjata või vältida seost varasemate tegudega," ütles Taro.

Eelnõu kohaselt puudutaks piirang muu hulgas inimsusvastaste kuritegude, genotsiidi, agressiooni, sõjakuritegude, terrorismi, riigivastaste kuritegude, massilise korratuse organiseerimise ning lõhkeaine või plahvatusohtliku materjaliga seotud raskete kuritegude toimepanijaid.

"Nende kuritegude raskus ja mõju ühiskonnale on sedavõrd suur, et nende toimepanijate identiteedi selgus ja jälgitavus on avalikes huvides," rõhutas siseminister.

Kehtivast nimeseadusest võetakse üle alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud isikute nimemuutmise piirang, mis lisati sinna hiljuti riigikogu ettepanekul: alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude puhul näeb ka uus isikunimeseaduse eelnõu ette eluaegse nimetoimingute piirangu.

Lisaks täpsustab eelnõu inimese soovil uue perekonnanime andmise reegleid.

Tulevikus ei ole vabalt valitud perekonnanimena võimalik võtta sellist perekonnanime, mida juba kannab rahvastikuregistri andmetel elav inimene. Muudatuse eesmärk on vältida näilise põlvnemis- või sugulussuhte tekkimist ning vähendada identiteedivarguse riski.

Samal ajal loob uus regulatsioon võimaluse kujundada uusi eestipäraseid perekonnanimesid, aidates kaasa Eesti nimetraditsiooni arengule.

Samuti kitsendatakse alaealise perekonnanime muutmise võimalusi. Edaspidi saab alaealisele anda üksnes sellise perekonnanime, mida kannab tema vanem. Muudatuse eesmärk on kaitsta lapse huve, tagada identiteedi järjepidevus ning säilitada selge seos oma perega.

Uue seaduse eeldatav jõustumisaeg on 2028. aastal.