Alates aprillist saavad korteriühistud taotleda riigilt kuni 10 000 eurot, et osta elektrigeneraator.

Toetusmeetme eelarve on 1,2 miljonit eurot, millega saaks toetada umbes 120 projekti. 70 projekti on juba saanud positiivse rahastusotsuse, rääkis päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin. Toetusvoor on avatud novembri lõpuni või kuniks raha jätkub.

Umbes 70 protsenti Eesti elanikest elab korterelamutes. Juhul kui elekter või küte ära läheb, hoiab generaator elektrit, vett ja kanalisatsiooni töös.

Siseministeeriumi nõunik Mari Tikani sõnul sõltuvad kriisivalmiduse suurendamiseks vajalikud tegevused iga hoone eripärast ning see selgub pärast rahastuse saamist. Siis hinnatakse, millised tööd vajavad riigi toetust ja millega saavad omanikud ise hakkama.

Elektrigeneraatorite toetusmeede jätkub ka järgmisel aastal, selle ulatus selgub taotlusvooru käigus.

,,Kriisivalmidust saabki suurendada sellisel moel, kus me anname riigi poolt väikest abi või ka tõuget, et kortermajad hakkaksid kriisivalmiduse peale ma rohkem mõtlema," ütles Usin. ,,Selle toetusmeetmega saab läbi lahendada selle, et millist generaatorit kortermaja vajab ja millist siis plaanitakse soetada, mis tüüpi see generaator on, ja see kõik on abikõlblik."

Korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla tõdes, et üha enam korteriühistuid valmistuvad võimalikuks kriisiolukorraks, kuid generaatoreid paljudel siiski veel pole.

,,Aga juba järjest rohkem on neid maju korteriühistutes, kus on loodud generaatori võimekus soojussõlme," lausus Jaadla. "Tagada kriisiolukorras mitte ainult selle sooja vee ringluse ehk küttevõimekuse, vaid ka muu elektrivarustuse, tehes sellise võimsama generaatoripargi, et sa saad ka nii-öelda liftid liikuma ja muu energiavarustuse 48 tunnis tagatud."

Jaadla rääkis, et lihtsamad lahendused generaatorite ühendamiseks jäävad vahemikku 400–1000 eurot. Tema sõnul saavad ühistud seda soovi korral ise hankida, kuid riigi toetusest oleks oluliselt abi.