Varasematel aastatel on kortermajade renoveerimist toetatud peaasjalikult Euroopa Liidu rahast. Kuna üks eelarveperiood on lõppemas ja teine alles algab, on eurorahadesse tekkinud auk.

Taristuminister Kuldar Leis rääkis, et valitsus tegi eelarvekõnelustel nüüd otsuse katta see auk riigieelarvest, eraldades järgmise nelja aasta jooksul renoveerimiseks kokku 160 miljonit eurot. Esimene 80-miljoniline taotlusvoor peaks aset leidma juba järgmisel aastal.

Riigi raha kasutamisega kaasnevad aga karmimad tingimused. Varem näiteks on renoveerimistoetuse määr olnud maapiirkondades kõrgem kui Tallinnas või Tartus.

Nüüd sellised erisused kaovad. Olenemata sellest, kas kortermaja asub Kehtnas, Valgas või Tallinnas, on toetusmäär ikka 20 protsenti.

Taristuminister Kuldar Leis selgitas, et sellise toetusmäära juures on toetus eelarveneutraalne, sest maksudena tuleb raha riigieelarvesse tagasi.

"Tulevikus on suundumus sinnapoole, et toetusprotsendid pigem vähenevad. Neid korteriühistuid, kes tahavad renoveerida, on praegu nii palju, see on läinud nii populaarseks, et me ei saa riigina enam jätkata 50 või kõrgema toetusprotsendiga, see lihtsalt ei ole võimalik," rääkis Leis.

Küsimusele, et ega vaesemad omavalitsused või maapiirkonnad renoveerimisega sellise toetusmäära juures jõukamatest maha ei jää, vastas Leis, et väga palju sõltub renoveerimisel ikkagi kohalikust eestvedamisest ehk sellest, kas ollakse renoveerimisest huvitatud või mitte.

"Praegune praktika näitab, et tegelikult kõige edukamad on olnud just väiksemad linnad, mitte suurlinnad. Väiksemates linnades on omavaheline kokkulepe saavutada lihtsam ja seal on olnud ka väga tugevad eestvedajad, kes on vedanud korterelamute renoveerimist. Mõned linnad, kas või Põlva, kus ma ise elan – meil on üle 80 protsendi korterelamutest juba renoveeritud," rääkis ta.

Päris igal pool olukord siiski nii roosiline nagu Põlvas ei ole. Kohtla-Järve finantsjuht Aivar Kamal rääkis näiteks, et nende linnas pole seni ühtegi maja täielikult renoveeritud. Seda hoolimata tõigast, et neli viiendikku linlastest elavad paneelmajades.

Ühelt poolt on linnas korterite väärtus madal ning laen ei tasu ära, teisalt ei näe eakad inimesed tema sõnul selleks lihtsalt vajadust.

"Kui toetusmäär langeb niivõrd madalale, on huvi siin ilmselt nullilähedane. Mitte keegi ei hakka selle raha pärast toetusetaotlust koostama ja riigilt toetust küsima," rääkis Kamal.

Kamal arvas, et Kohtla-Järve elanikud oleksid renoveerimisest huvitatud alles siis, kui riigi toetus oleks umbes 90 protsenti.

Korteriühistute liidu juht Andres Jaadla ütles, et valitsuse otsusel on häid külgi ja halbu külgi. Ta ütles, et positiivne, et valitsus mingigi raha renoveerimisse suunab. Jaadla sõnul toimus viimane kortermajade renoveerimise toetusvoor 2025. aasta sügisel ja toona jäi ligi 350 korteriühistut toetusrahast ilma, sest neile lihtsalt raha ei jagunud.

"Kindlasti on nüüd korteriühistutel mõttekoht, kas sellisel määral muutunud toetussummadega jõutakse majasisestele kokkulepetele ja renoveerimise jätkamiseni. See toetusprotsendi vähenemine on kindlasti selline tõsine arutelukoht," märkis Jaadla.

Lisaks riigi rahale loodavad korteriühistud ka eurorahale

Jaadla rääkis, et korteriühistute huvi põhjal võib öelda, et toetuse maht oleks võinud olla ka mitu korda suurem – kuskil 400–500 miljonit eurot.

"Siis võib-olla kataks see hetkel nende ühistute huvi, kes on oma ettevalmistustegevused renoveerimiseks juba ära teinud. Kindlasti ei ole see summa meie vaates piisav," ütles Jaadla.

Kuldar Leis rääkis, et 160 miljonit eurot riigieelarvelist toetust ei jää samas ainukeseks toetuseks.

Sügisel leppis näiteks valitsus kokku, et Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist 2028–2034 võiks korterelamute renoveerimisse suunata 288 miljonit eurot ehk umbes 40 miljonit eurot aastas.

Sellele summale võib lisanduda veel ka 186 miljonit eurot Euroopa Liidu sotsiaalsest kliimafondist, eeldusel, et Eesti liitub ETS2 heitmekaubanduse süsteemiga. Valitsus on olnud ETS 2 suhtes aga kriitiline ning soovib kas selle tühistamist või vähemalt edasilükkamist.

Võrdluseks – eelmises Euroopa Liidu eelarveperioodis 2021–2027 oli renoveerimistoetusteks mõeldud umbes 330 miljonit eurot.