Jaanuari algul kehtima hakkav sotsiaalministeeriumi määrus kohustab ujulaid, basseine ja veekeskusi tagama sukeldumisvõimelise vetelpäästja kohaloleku. Määrus ise jõustub juba 1. septembril. 

Vetelpäästjal ei pea määruse järgi olema vetelpäästja kutsetunnistust, kuid ta peab suutma vajadusel sukelduda basseini sügavaimasse ossa ja sealt abivajaja välja tuua. Vetelpääste oskuste hindamine ja selle tagamiseks vajaliku koolituse korraldamine jääb iga teenuseosutaja otsustada, lähtudes basseini eripäradest – sügavamates basseinides võib see tähendada ka lisavarustuse ja eriväljaõppe vajadust. 

"Näiteks on Tallinnas Kalevi ujulas olevad basseinid oluliselt sügavamad kui Pärnus Raba ujulas, mis tähendab, et ka vetelpääste võimekus nendes ujulates peab olema erinev," selgitas eelnõu seletuskirjas sotsiaalministeeriumi nõunik Ramon Nahkur.

Asjatundlike vetelpäästjate olemasolu kõikides ujulates ja veekeskustes suurendab siseministeeriumi sõnul külastajate turvalisust ning võimaldab vajadusel kiiresti abi osutada.

Terviseameti andmetel oli 2018. aastal kutsetunnistusega vetelpäästja olemas vaid 21,5 protsendil uuritud ujulatest, samas kui Eestis registreeriti 2023. aastal kokku 84 veeõnnetust erinevates veekeskkondades.

"Kuigi õnnetusi täielikult vältida ei saa ja igaühe enda vastutustundlik käitumine on oluline, aitab kohapealne vetelpäästja kiire tegutsemisega oluliselt vähendada traagiliste juhtumite riski," nentis Nahkur.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid toetab vetelpääste nõuet, kuid ütles, et vetelpäästja kohustused tuleks selgemalt määratleda. "Vetelpäästja ülesandeid täitva isiku vastutus saab olema spordikomplekside töötajate seas üks kõrgemaid, mistõttu eeldab see väga täpset kohustuste ja vastutuse tundmist."

Samuti leiab Luhalaid, et määruse seletuskiri peaks täpsemalt selgitama, kuidas uued nõuded mõjutavad kohalikke omavalitsusi, kuna need laienevad ka koolide ja lasteaedade basseinidele ning võivad kaasa tuua lisakulusid.

Terviseameti andmetel on Eestis 205 ujulat omavat asutust ja ettevõtet, kokku 232 ujulat ja 489 basseini.

2023. aastal Pärnu traagilise uppumissurma juhtumis mõistis Pärnu maakohus 2025. aasta jaanuaris õigeks Tervise Paradiisi ja selle töötaja Gert Kuusiku. Kohus jõudis järeldusele, et ettevõtte töötajate väljaõpe ja sisemised töökorraldused vastasid nõuetele.

Prokurör ja uppunu lähedased vaidlustasid Pärnu maakohtu otsuse ning kohtuasja menetlus jätkub Tallinna ringkonnakohtus.