Arheoloogiaprofessor Heiki Valk rääkis, et Tartu Ülikool teeb arheoloogilisi kaevamisi kolmes kohas – Leedikülas Hallimäel, Paliveres Pikajalamäel ja Kullamaal Rohumäel. Eesmärk on uurida, millised muutused toimusid Eestis seoses ristisõdijate vallutustega 13. sajandil.

"Kuidas kohalik ühiskond, traditsioonid ja kultuur muutusid ning kuidas ja kuivõrd olid muinaslinnused kasutusel veel pärast vallutust. Läänemaa muinaslinnuste kohta oli teada väga vähe ja nüüd on siis kolm linnust korraga ühel aastal kaevamisel," rääkis Valk.

Valgu sõnul on iga linnuse kohta välja tulnud midagi uut.

"Leedikülas Hallimäel on välja tulnud maasse süvendatud augud, tõenäoliselt omaaegsed keldrikohad. On postiauke ja on ka mõned huvitavad leiud: üks 11. sajandi algupoolest pärit hõbemünt, on pronksist spiraaltorukesi, millega on riideid kaunistatud, on väikene hõbesõlekene ja kõige põnevam leid võib-olla on hõbeda kangi tükk. Siin on kohapeal hõbedat valatud ja hõbeehteid tehtud," lausus Valk.

Paliverest Pikajalamäel on Valgu sõnul leitud üsna vähe, kuid samas palju ütlevat.

"Vallist saime tükid, mis pärinevad seda toestanud postidest. Üks on neist üle 30 sentimeetri jäme. Vall on tehtud liivast ja tundub, et see linnuse ehitamine on jäänud pooleli. Osa vallist on valmis ehitatud, mõned lõigud, ilmselt osad kogukonnad või küladerühmad on oma tööjaotuse valmis teinud ja teised on jätnud jällegi hilja peale. Siis on aga tulnud aegade muutus ja see linnus on maha jäetud või maha põletatud ilma, et ta oleks terviklikult valmis saanudki," kirjeldas Valk.

Kullamaa Rohumäe kohta on praegu teada kõige vähem, sest kaevamistööd jätkuvad veel nii kolmapäeval kui ka neljapäeval.

"On nii viikingiaegseid leide kui ka muinasaja lõpu leide, võib-olla ka vallutusjärgset aega, mida Paliverest ega ka Leediküla Hallimäelt meil ei ole. Rohemäelt tuli välja üks väga ilus ristripats, mis võiks olla vallutusjärgsest ajast," rääkis Valk.

Arheoloogilisi töid Läänemaal rahastab Eesti teadusagentuur.