ERM-i juurde rajati Eesti Rahva Kolahoov
Eesti Rahva Muuseumi juurde kerkis Eesti Rahva Kolahoov, kus lapsed ja noored saavad endale ise mänguala kujundada. Kui maailmas on selliseid alternatiivseid mänguväljakuid rajatud tuhandeid, siis Eestis on kolahoove ja seal mängimisvõimalusi vähe.
Mänguväljakult tuttavate liumägede ja ronimispuude asemel ootab ERM-i läheduses lapsi hoopis kola, millest saab endale ise mänguruumi ehitada. Ideid, mida olemasoleva materjaliga teha, külastajatel jagub.
"Me teeme puust inimest. Need on jalad, siin on keha ja käed ja pea," ütlesid Gretth ja Johanna.
"Mulle meeldib ehitada ja spreitada ja siin saab kõike vabalt teha, sind ei keelata. Ka tahaksin ehitada näiteks mingit riiulit või kappi, sest mulle meeldib ehitada," lausus Irma.
Õueentusiasti Leene Korpi sõnul aitab kolahoov suurendada liikuvust, pakub väljakutseid, arendab käelisi oskuseid ja tööriistade kasutust. Samuti aitab rohujuuretasandil demokraatiat õpetada. Et kõiki oskuseid oleks võimalik arendada, ei ole lapsevanemad kolahoovi lubatud ja on suunatud hoopis hoiualale.
"Kolahoovi spetsiifika on see, et kolahoov on täiskasvanuvaba tsoon, välja arvatud täiskasvanud mängutoetajad, kes peavad ka ennast ohjama, et mitte liiga palju sekkuda, vaid sekkuda õigel määral. See on sellepärast, et laps tunneb ennast vabamalt, kui ta saab ise oma tegevuse üle otsustada, see toetab tema autonoomiat, loovust," rääkis MTÜ Lapsed Õue kolahoovi koolitaja Leene Korp.
"Kui täiskasvanu loob lapsele mänguruumi, siis tihtipeale ta teeb seda läbi hirmude prisma. Kui laps ise endale loob mänguruumi, siis laps teeb seda ikkagi oma vajaduste, fantaasia ja huvide järgi ja see mäng on palju põnevam," ütles Tartu linna maastikuarhitekt Kristin Leis.
Ka laste endi sõnul on kolahoovis mängimine huvitavam kui mänguväljakul.
"Mulle meeldib rohkem kui mänguväljakul, sest siin on rohkem asju teha. Jaa, mulle meeldib ka. Sa saad ehitada erinevaid asju. Ja siin on palju materjali ka. Siin on väga palju võimalusi ja saad teha, mis tahad ehitada," rääkisid Gereth ja Johan.
Korpi sõnul on kolahoovid mitmetes riikides, nagu näiteks Saksamaal, Inglismaal, Jaapanis. juba väga populaarsed, kuid Eestisse on püsivalt kolahoove raske luua.
"Ainuüksi Berliinis on näiteks üle 30 kolahoovi. Seal on veel spetsiifika, et mõnes on rohkem loovad, teises rohkem ehitustöö. Eestis on selliseid kolanurkasid praegu lasteaedade juures ja koolide juures, aga päris selliseid kolahoovitingimustele vastavaid kolahoove on päris raske luua, see nõuab mingis mõttes noorsootöö ümbermõtestamist," lausus Korp.
Ka ERM-i juurde loodud kolahoov ei jää pikemaks ajaks püsima, tegutsedes augusti lõpuni.
Toimetaja: Marko Tooming










