Seni on kasutatud uute tuuleenergia projektide rajamiseks vähempakkumise skeemi, mille järgselt saavad riiklikule taastuvenergia turule pakkujateks odavaima hinnaga tootjad.

Sutt selgitas, et kohtumise eesmärk oli vaadata Eesti energiaturu vaatenurgast meretuuleparkide projekteerimist. Tema sõnul pole riik pole öelnud, et meretuuleparke ei tule, vaid sellise rahastusskeemiga enam ei tule.

"Meretuuleparkide küsimus on hetkel rahastusmudelis ja praegusel kujul rahastusskeemi ei tule, töötatakse finantsgarantiide lahenduste kallal," selgitas Sutt.

Sutt rääkis, et finantsgrantiide süsteemide kallal töötab ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) ning on räägitud arengupankadega.

"Kui oleme kuhugi jõudnud, siis saame täpsemalt kommenteerida," lisas Sutt.

Suti nõuniku Mattias Tammeti sõnul jätkub samas meretuuleparkide planeerimine. "Loomulikult jätkavad nii riik kui ettevõtjad. Kindlasti tuleb neid arutelusid ka edaspidi. Nii ministri osalusel kui ilma" selgitas ta.

Suti sõnul on tegelikult Eesti turul ruumi nii tuuma- kui ka tuuleenergiaks.

Kohtumisel osalesid kliimaministeeriumi, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni, Enefit Greeni, Ingnitise, Tuul Energy, Utilitas Windi, Ocean Connect Energy ja Summiti esindajad, ütles Tammet ERR-ile.

Veebruaris otsustas eelmine valitsus mitte toetada kuni 2,6 miljardi euroga meretuuleparkide rajamist. Sutt ütles juba juunis, et meretuuleparkide vähempakkumist ei tule. Kliimaministeeriumi asekantsleri Jaanus Uiga sõnul uusi meretuuleparke lähima 10–20 aasta jooksul Eestisse tõenäoliselt ei rajata.