Eestis esineb juhtumeid, kus kuritegudes süüdimõistetud inimesed on korduvalt oma nime muutnud.

Näiteks on nelja erinevat nime kandnud raskustesse sattunud hoiu-laenuühistu Eriali korduvalt süüdimõistetud asutajaliige.

Selle aasta juunis mõistis Harju maakohus Eriali juhtfiguuri llya Dyagelevi süüdi investeerimiskelmuses ja omastamises ning mõistis talle viie aasta pikkuse vangistuse. Eesti Ekspress kirjutab, et praegu kannab sama isik nime Ilya Dalberg, ta on kandnud ka nimesid Ilja Morozov ja Ilya Birev.

Varasemalt oli ta käibemaksupettuse eest süüdi mõistetud – siis kandis ta veel nime Morozov ning teda karistati tingimisi vangistusega.

ERIAL-i puudutavas kohtuasjas oli teemaks veidi enam kui miljoni euro omastamine kinnisvaratehingute kaudu ning samuti investeerimiskelmus, kus hoiu-laenuühistu osakapitali näidati kunstlikult suuremana, kui see oli tegelikult.

2025. aasta juunis lõppes Eriali kohtuasi Ilya Dyagalevi (praegu Dalberg) süüdimõistmisega. Süüdi mõisteti ka tema abikaasa Daniela Dalberg-Dyageleva ja Daniel Nevsky.

2023. aastal nõudis toona Dyagelevi nime kandev Eriali asutajaliige enda andmete eemaldamist Õhtulehe artiklist. Dyagelev palus kohustada Õhtulehte lõpetama ühes artiklis tema ees- ja perekonnanime ning varasema karistatuse andmete avaldamise. Lisaks palus ta kohustada kostjaid kustutama vaidlusalused andmed artiklist.

Samuti on korduvalt nime vahetanud suuremahulise maksupettuse eest kriminaalkorras karistatud Hando Hanschmidt. Varasemalt on ta kandnud perekonnanimesid Palm ja Mäesalu. 

Siseministeerium: nime vahetamiseks peab olema mõjuv põhjus

Siseministeerium konkreetseid kaasuseid kommenteerida ei saa.

Siseministeeriumi perekonnaseisutoimingute talituse nõunik Ulvi Klaar selgitas ERR-ile, et nimeseadus teeb vahet uue perekonnanime muutmisel isiku avalduse alusel ja perekonnanime vahetamisel abielu sõlmimisel ja lahutamisel, kooselulepingu sõlmimisel või lõpetamisel.

Isiku avalduse alusel saab uue perekonnanime reeglina üks kord, mõjuval põhjusel ka korduvalt. Abielu või kooselulepingu seoses võib perekonnanime vahetada iga kord, selgitas Klaar.

Rasked kuriteod võivad takistada nimevahetust, lisas ta.

"Kui isik taotleb vabalt valitud perekonnanime, peab selleks olema nimeseaduse mõttes mõjuv põhjus. Kui isik on süüdi mõistetud raskes kuriteos (näiteks tapmine, narkootikumide käitlemine), siis võib avaliku huvi kaitseks keelduda isikule uue perekonnanime andmisest," sõnas Klaar.

"Isiku soovil uue nime andmisel saab anda vanemate, vanavanemate ja vanavanavanemate perekonnanime, samuti abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime – siin on vajalik, et nime kandmine ja seos isikute vahel on tõendatud, põhjuseid esitada ei ole vaja. Kui soovitakse vabalt valikud perekonnanime, on vajalik nimeseaduse mõtte ja sätetega kooskõlas olev mõjuv põhjus. Sellisel juhul on ka nimel rida piiranguid – see peab vastama eesti keelekasutusele, seda ei või kanda vähem kui 20 ega rohkem kui 500 isikut," selgitas Klaar.

Küsimusele, kas inimese taotlus nime vahetada on võimalik tagasi lükata, kui on kahtlus, et vahetuse taga on kahtlane motiiv, vastas Klaar: "Isiku taotluse vabalt valitud perekonnanime andmiseks saab jätta rahuldamata, kui selles ei ole nimeseaduse mõttes mõjuvat põhjust või kui nii on vajalik avaliku huvi kaitseks."

Ministeeriumil ei ole andmeid, kes on Eestis kõige rohkem enda nime vahetanud.

Nimeseaduse järgi võib uue perekonnanime anda isiku põhjendatud soovil, kui isik: soovib vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu; soovib vabaneda senisest perekonnanimest, kui tema isikunimi ühtib teise isiku isikunimega; soovib vältida isikunimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi; soovib kanda eestipärast perekonnanime või soovib perekonnanime muuta muul mõjuval põhjusel.