"Ei mullast sul olegi enam suurt lugu, kui kõndima õpid parkettide pääl…" Nii laulab Ruja 1970. aastatel ilmunud laulus "Ei mullast". See ei ole lihtsalt nostalgiline viisijupp möödunud ajast, see on valusalt ajakohane peegeldus ka tänasest maailmast. Kui igapäevane elu kolib linna ja asfaldile, kipub side maaga kaduma. Me kõnnimegi aina rohkem "parkettide pääl", mugavalt ja teadmata, mis toimub pinnase all. Meie elu sõltub mullast rohkem, kui me ehk igapäevaselt mõistame.

Kui sageli me mõtleme mullale? Tõenäoliselt mitte kuigi tihti. Ometi on see meie eksistentsi alustala. Muld on toidu tootmise vundament, süsiniku siduja, vee puhastaja ja elurikkuse hoidja. Ilma tervete muldadeta pole ka tervet ühiskonda. Paraku on paljude piirkondade mullad kehvas seisus, mis ohustab nii toidujulgeolekut kui ka kliimamuutuste leevendamist ja elurikkuse säilimist.

Muld kui elav ökosüsteem

Sageli tajutakse mulda substraadina, kus kasvatatakse taimi või pinnasena, kuhu rajatakse hooneid ja teid. Tegelikult on muld elav ja keerukas ökosüsteem. Heas seisundis mullas leidub tohutul hulgal mikroorganisme, mis moodustavad keeruka võrgustiku: bakterid, seeneniidistikud, putukad ja vihmaussid aitavad toitaineid taimedele kättesaadavaks muuta, parandavad mulla struktuuri ning vähendavad haigustekitajate levikut.

Mulla elurikkus on otseses seoses selle võimekusega toitaineid varuda, vett hoida ja filtreerida ning süsinikku siduda. Kui mullad kaotavad oma elurikkuse liigse harimise, keemiliste väetiste ja pestitsiidide kasutamise ning intensiivse harimise tõttu, väheneb nende võime pakkuda elutähtsaid hüvesid. Muld ei ole lihtsalt mass, vaid elus kogukond, mille mitmekesisus ja tasakaal mõjutavad otseselt kogu põllumajandusliku süsteemi toimimist.

Kuidas meie mullal päriselt läheb?

Muld on vaikne töötegija meie jalge all, see toidab taimi, hoiab vett ja seob süsinikku. Aga nagu ka meie, vajab muld hoolt, et püsida terve. Paraku on paljudes maailma paikades muldade seisund halvenemas.

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) hiljutise raporti järgi on lausa 60–70 protsenti Euroopa Liidu muldadest kehvas seisundis. Peamine põhjus on majandamisviisid: intensiivne harimine, üleväetamine, liigne kündmine ja tootmissurve alla sattunud maastikud.

Kui mulla eest ei hoolitseta, ei suuda ta enam täita oma elutähtsaid rolle: toita, puhastada, kaitsta. Ja kui mulla hääl "kõrvadest kustub", nagu Ruja laulus, siis kustub tasapisi ka meie tulevik.

Eestis ei ole seis nii hull kui mitmel pool Euroopas, kuid meilgi on märke sellest, et mullad väsivad. Aastakümnete jooksul on põllumuldade viljakus vähenenud, huumuse hulk kahanenud ning muldade struktuur muutunud. Kui muld ei saa hingata, kui vesi ja õhk ei liigu, siis ei saa ka taimed kasvada oma parimas vormis.

Ka meie turbaalad, mida on kuivendatud põllumaaks või metsamaaks, vajavad tähelepanu. Kui turvas kuivab ja laguneb, paiskab ta atmosfääri suures koguses süsinikku, aidates kaasa kliimamuutustele, nagu lekkiv kraan.

Muld kui võtmetegija kestlikus põllumajanduses

Õnneks on mulda võimalik hoida ja taastada, nii et see saaks ka tulevikus meid toita. Siin tulebki mängu kestlik põllumajandus. Selle eesmärk on toota toitu nii, et see ei kurna loodust ega kahjusta keskkonda. See tähendab muu hulgas, et maad haritakse viisil, mis hoiab mulla viljakust, kaitseb veevarusid ja aitab vähendada saastet.

Kestlikud praktikad võivad olla väga erinevad: näiteks viljavaheldus, vahekultuuride kasvatamine, komposti ja sõnniku kasutamine, liigse keemia vältimine ning maastike mitmekesisuse säilitamine. Need kõik aitavad mullal säilitada oma loomulikku elurikkust ja võimekust.

Muldade hoidmine on ühiskondlik vastutus. Tarbijana saame eelistada mahetooteid ja toetada kohalikke põllumajandustootjaid, kes kasutavad mullasõbralikke praktikaid. Ka linnamuldadele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Rohealade laiendamine, linnaaedade loomine ja liigse mulla katmise vältimine parandavad nii linna elukeskkonda kui ka aitavad siduda süsinikku ja filtreerida vett.

Mullast toidulauani: kas mullas peitub tervisliku toidu saladus?

Tervislik toitumine ei sõltu ainult süsivesikutest, valkudest ja rasvadest, sama oluline on toitainete päritolu. Just muld, kust meie toit kasvab, määrab ära, kui rikkalikult see vajalikke mineraale ja mikroelemente sisaldab.

Uuendusmeelsed põllumehed ja teadlased uurivad üha enam, kuidas kasvatada mullaelustikku toetades toitainerikkamaid kultuure. Mitmel pool maailmas analüüsitakse seoseid mulla tervise, taime koostise ja inimeste heaolu vahel.

Hiljuti ilmunud artikkel ajakirjas Nature Reviews võrdles mulla ja taimede mikrobioloogiat inimese seedesüsteemiga, tuues esile nende suure sarnasuse. Mulla ja taimede elustiku eest hoolitsemine ei ole ainult keskkonnaküsimus, see on otseselt seotud ka meie enda tervisega. Üha enam tarbijaid soovib teada, millest nende toit pärineb – mitte ainult geograafiliselt, vaid ka mulla ja kasvatamise viisi osas.

Kui muld on elujõuline ja täis elu, kandub see edasi meie toidulauale. Mida rikkalikum on mullastik, seda suurema väärtusega on ka selle pinnalt saadav saak. Nii võib vanaema aia porgandi parema maitse taga olla justnimelt viljakas ja hoolitsetud muld, mitte nostalgia.