54-aastane Parubi, kes oli varem ka Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär, tapeti Lvivi linnas.

President Volodõmõr Zelenski mõistis tapmise hukka kui õõvastava mõrva ja ütles, et uurimisel kasutatakse kõiki vajalikke jõude ja vahendeid.

Prokuratuur on algatanud mõrvajuurdluse ja teatanud, et politsei otsib endiselt tulistajat, kuid võimalikke motiive pole praeguses etapis mainitud.

"Tundmatu mees tulistas poliitiku pihta mitu lasku, tappes Andri Parubi sündmuskohal," teatas peaprokuratuur.

Ukraina rahvusringhääling Suspilne tsiteeris anonüümseid allikaid, kelle sõnul oli tulistaja riietatud toidukulleriks ja liikus elektrirattaga.

Ukraina meedia avaldas fotosid, mis väidetavalt näitavad kuriteopaika, kuid nende ehtsust pole olnud võimalik sõltumatult kontrollida.

Piltidel oli näha tänaval lamavat verise näoga meest.

Mõned Ukraina ametiisikute järelehüüded Parubile vihjasid kahtlustele Venemaa suunal.

Alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aastal on mõlemad pooled süüdistanud teineteist kõrgete poliitikute ja sõjaväelaste mõrvamises.

Noore mehena tegi Parubi kampaaniat Ukraina iseseisvumise nimel Nõukogude Liidust.

Ajaloolase haridusega Parubi oli ka ukraina keele kasutamise suur toetaja vene keele asemel, mis on poliitiliselt väga tundlik teema.

2014. aasta Maidani protestide ajal oli ta opositsiooni omakaitsejõudude "komandör".

Ukraina meedia teatel elas ta samal aastal üle granaadiga tehtud atentaadi.

Pärast toonase Ukraina liidri Viktor Janukovõtši kukutamist, kes põgenes Venemaale, töötas Parubi mitu kuud riiklikus julgeoleku- ja kaitsenõukogus.

Janukovõtši järglane, ekspresident Petro Porošenko, avaldas austust ja ütles, et see oli lask Ukraina südamesse.

"Vaenlane ei suuda kunagi tappa ideaale, mille nimel Andri Parubi elas ja võitles," ütles ta, nimetades tapmist terroriaktiks.

Peaminister Julia Svõrõdenko nimetas Parubit patrioodiks, kes andis suure panuse riigi loomisse.

Parubi pühendas oma elu juba väga noorest east alates võitlusele Ukraina iseseisvuse eest, ütles praegune parlamendispiiker Ruslan Stefantšuk.

Ta oli üks tänapäeva Ukraina rajajatest, ütles seadusandja Irõna Heraštšenko.

Avalikkuses hästi tuntud Parubi oli parlamendispiiker 2010. aastatel. Ta oli rahvasaadik ülemraada kuuendast kuni üheksanda koosseisuni ning oli parlamendi esimees ülemraada kaheksanda koosseisu ajal.

Aastal 1971 sündinud Parubi lõpetas Ivano-Frankivski nimelise Lvivi riikliku ülikooli ajaloo osakonna ning seejärel magistriõpingud Lvivi polütehnilises riiklikus ülikoolis, spetsialiseerudes politoloogiale ja sotsioloogiale.

Aastal 1990. aastal sai temast Lvivi oblastinõukogu asetäitja ning 1991. aastal oli ta Svoboda partei kaasasutaja. Aastal 2004 osales ta aktiivselt oranžis revolutsioonis.

Temast sai rahvasaadik 2007. aastal – blokist Meie Ukraina – Rahva Omakaitse. Aastal 2012 valiti ta parteitu kandidaadina ülemraadasse Batkivštšõnast.

Parubist sai parlamendi spiiker 2016. aastal. Aastal 2019 sai temast parteitu Euroopa Solidaarsuse partei rahvasaadik. Sel ajal oli ta ülemraada riikliku julgeoleku ja kaitse komisjoni liige.