Tänavu alustab esimeses klassis kooliteed umbes 14 000 õpilast. Kaks neist on sõbrad Mirjam ja Karl Gustav, kelle kooliaasta Tartu Katoliku Hariduskeskuses algas juba nädala eest. Värskete koolilaste sõnul on seni kõik hästi läinud.

Mirjam: "See kool on ilus ja rahulik."

Karl Gustav: "Mu vend on ka siin koolis ja mulle meeldib õpetaja, sest ta ei pahanda ja ta on ka ilus."

Milline oli teie esimene koolipäev?

Mirjam: "Hommikul tulin kooli ja tulin enda klassi juurde, viisin õpetajale lilled ja otsisin kleepsu järgi endale koha."

Karl Gustav: "Mulle meeldis ka hommikuring, kus sa pidid enda nime ütlema ja said kommi."

Mida sooviksite teistele koolilastele, kes ka teiega sarnaselt esimesse klassi lähevad?

Karl Gustav: "Head õnne!"

Mirjam: "Head rõõmu ja toredust ja õpihimu!"

Kõik on uus septembrikuus ka nendele inimestele, kes sügisel esmakordselt õpetaja rollis klassi ette astuvad. Üks neist on Indrek Arumets, kes hakkab matemaatikat ja programmeerimist õpetama Kanepi gümnaasiumis.

"Varem töötasin tarkvaraarendajana. Seal tundsin, et läks kuidagi üksluiseks ja päevad hakkasid korduma. Kuna mul elukaaslane on ka õpetaja, siis olen seda tööd kõrvalt näinud ja tundus päris põnev – iga päev on midagi uut, annad ühiskonnale midagi tagasi ja saad ise ka koos õpilastega areneda," sõnas Indrek Arumets.

Nii Indrek Arumets kui ka Ilmatsalu põhikooli värske matemaatikaõpetaja Helena Liis Paavel ütlesid, et suur töökoormus neid ei heiduta, sest alati saab teha koostööd kolleegidega.

"Kasvõi mingid pisikesed kollektiivid saavad kokku võtta ennast või mitu kooli saavad teha näiteks kindla aine õpetajate mingisugused rühmad. Ei pea ju kõiki töölehti või kontrolltöid nö üksi pusima, alati saab koostööd teha," rääkis Helena Liis Paavel. 

Kuigi kumbki noor õpetaja ei valinud uut ametit palganumbri järgi, siis Helena Liis Paavel tõi välja, et ise nüüd koolis töötades vaatab ta olukorrale teisiti küll.

"Võiks ju õpetajaid rohkem väärtustada küll. Tegelikult me ju muudame väikeste inimeste, noorte elus nii palju. Meil on see vastutus."

Kui õpetajate ametikohti on Eesti üldhariduskoolides veidi üle 14 000, siis õpetajaid töötab neil kohtadel üle 17 000.

UUS KOOLIAASTA ARVUDES

– 2025/2026. õppeaastal asub üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima umbes 161 000 õpilast ehk üle tuhande õpilase võrra vähem kui eelmisel õppeaastal. Prognoosi järgi jätkub õpilaste koguarvu langus järgnevatel õppeaastatel. Esimesse klassi läheb tänavu umbes 14 000 õpilast. 

– Kutseõppes õpib 2025/2026. õppeaastal esialgsetel andmetel üle 27 000 õpilase. Viimastel õppeaastatel on suurenenud kuni 19-aastaste õpilaste osatähtsus kutsehariduses – eelmisel õppeaastal moodustasid nad poole kõigist kutseõppuritest. Kutsekeskhariduses õppis 2024/2025. õppeaastal 12 140 õpilast, viimati oli sama palju õppijaid kutsekeskhariduses kümme aastat tagasi. Õpilaste arvu kasvu taga on eelkõige põhikooli lõpetajate arvu kasv: aastatel 2008-2011 sündinud suured aastakäigud on jõudnud põhikooli lõpuklassidesse.

– Üliõpilaste arv kasvas pärast mitmeaastast langust 2024/2025. õppeaastal kõigil kõrghariduse astmetel ning ületas taas 45 000 piiri – viimati oli sarnane üliõpilaste arv 2020/2021. õppeaastal. Välisüliõpilaste arv on viimastel õppeaastatel vähenenud rahvusvahelise julgeolekuolukorra ning sellega seotud piirangute tõttu. Välistudengid moodustasid 2024/2025. õppeaastal üheksa protsenti kõigist Eesti kõrgkoolide õppijatest. Samas on doktoriõppes välistaustaga õppijate arv jätkuvalt kasvanud, moodustades 41 protsenti kõigist doktorantidest.