"Toidukaupade puhul paraku tuleb öelda, et juulis kasvas 9,1 protsenti. Siin on hinnakasv juba palgakasvu kätte saanud. Pole veel täpseid augustikuu andmeid. Kui juulis käibemaksu tõusuga umbes 0,7 protsenti kiirenes toidukaupade inflatsioon, ehk siis kogu muutus ei jõudnud lõpphindadesse, siis kardetavasti augustis tuleb umbes teist samapalju juurde. Nii et tõenäoliselt toidukaupade hinnakasv augustis tõotab kujuneda sinna 10 protsendi lähedale. Seda on tarbijal juba üsna raske kanda," rääkis Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.

Juulis ostsid inimesed seetõttu juba 4,6 protsenti vähem toidukaupu, augustis väheneb see müük veel viis protsenti, ütles Anderson.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik ütles, et üldist tarbijahindade kasvu ongi vedanud toit.

"Hinnatõus vastas meie ootustele, et me ootame selleks aastaks 5,5 protsendilist hinnatõusu. Hinnatõus mõnevõrra kiirenes, selle taga oli maksutõusud. Kõik ettevõtjad ei muutnud oma hinnasilti kohe, vaid see võttis aega. Ja seetõttu me nägime hindade kiiremat tõusu augustis. Järgmistel kuudel hinnatõus jätkub, aga aeglasemas tempos, suurem osa maksude mõjust peaks olema siis lõpphindades näha," lausus Elmik.

Keskmise palgasaaja ostujõud väheneb sel aastal kolme protsendi võrra, ütles Elmik.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul tõusid tarbijahinnad augustis ka kallinenud elektri tõttu. Aastane hinnatõus vastab Eesti Panga prognoosile.

"Prognoosid ootavad seda, et inflatsioon võiks hakata lähiaastatel aeglustuma. Päris sinna kahe protsendi juurde see ilmselt ei jõua, sest on erinevaid administratiivseid tegureid ka, mis on juba teada. Mõne aasta pärast võiks näiteks rakenduda süsiniku ühikutega kauplemise süsteemi teine osa, mis peaks hakkama ka osasid tarbijahinna komponente mõjutama," ütles Oja.

See uus transpordile ja elamutele rakenduv heitkogustega kauplemise süsteem tõstab mootorikütuse ja toasooja hinda.