Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et aastases võrdluses on taas näha võrdlemisi väikest hinnatõusu. 

"Viimati oli nii väike aastane hinnatõus 2021. aasta aprillis. Kuigi eluaseme, transpordi ning alkoholi ja tubaka hinnad on aastaga tõusnud, pidurdab indeksi tõusu toidu ja mittealkohoolsete jookide odavnemine," lisas Veski.

Eluasemega seotud hindadele avaldasid peamiselt mõju juulis toimunud hinnakirjamuutused.

Seoses jäätmereformiga tõusis prügiveo hind juuniga võrreldes 52,2 protsenti. Veevarustus kallines kuu jooksul 6,6 protsenti ning selle taga on hinnatõus Tallinnas. Üürihinnad tõusid neli protsenti, kuid samas odavnes elekter 4,1 protsenti. 

"Võrreldes eelmise aasta juuliga oli elekter siiski 13,9 protsenti kallim ning selle peamiseks põhjuseks on kuumaperioodidest tingitud hüdroenergia nappus. Ka torugaas on aastaga 26,2 protsenti kallinenud," täpsustas Veski.

Juuniga võrreldes kallines bensiin 1,2 protsenti ning diislikütus 0,4 protsenti. 2025. aasta juuliga võrreldes on bensiini hind tõusnud 6,2 protsenti ja diislikütuse hind 12,8 protsenti, samas on rahvusvahelised lennud odavnenud 11,4 protsenti.

Alkohoolsed joogid ja tubakas kallinesid aastaga 6,4 protsenti. "Siin tasub arvestada ka 2026. aasta jaanuari aktsiisitõusu. Toit ja mittealkohoolsed joogid on aga aastaga 1,6 protsenti odavnenud," märkis Veski. 

Kuigi kuu lõikes tõusid toidukaupade hinnad 0,4 protsenti, on aasta jooksul odavnenud puuviljad ja pähklid 10,8 protsenti, piim, piimatooted ja munad 3,1 protsenti ning köögiviljad 3,8 protsenti. Kala ja kalatooted on aastaga kallinenud 6,1 protsenti ning karastusjoogid 4 protsenti.

Eamets: hinnakasvu aeglustumine on suvel tavaline nähtus

"See on kindlasti rõõmustav uudis, et hinnakasv on aeglasem," ütles Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

"See on suvel tavaline nähtus, sest mitmed kaubad, eelkõige just toidukaubad, on siis odavamad, mis teeb ka ostukorvi odavamaks. Teine aspekt lisaks toidukaupade odavnemisele on see, et juulikuu sees taandus arvutusest välja käibemaksu tõus, mis eelmise aasta juulis kõikidele kaupadele juurde tuli," lisas ta.

Hindade võimaliku languse kohapealt Eamets optimistlik ei ole. "Sellist kaheprotsendilist hinnatõusu nägime ainult kaks kuud järjest. Varem kippus hinnatõus jääma nelja protsendi lähedale," sõnas ta. 

"Kui vaatame komponente, millest räägiti, siis kütuse kallinemine on kindlasti mõjutanud transpordikulusid, mis on kasvanud viis protsenti. Samamoodi näeme eluasemekulude kasvu, mis oli eelmisel kuul päris korralik ning sisaldas muu hulgas vee hinnatõusu. Erandkorras on praegu eelmise aastaga võrreldes suhteliselt kallis ka elekter," rääkis Eamets.

Ta märkis, et on sügise suhtes pigem murelik, sest mitmed eksperdid on viidanud, et gaasivarud on Euroopas harukordselt madalad. "See võib sügisel kütteperioodi alguses ja ilmade pimenedes tuua kaasa nii elektrihinna kui ka kütte kallinemise," lausu Eamets.

Hinnamuutust mõjutavad eelkõige ülemaailmsed tegurid, nagu näiteks Hormuzi väina sulgemine ja sõda Iraanis, täheldas Eamets.

"Muidugi ei saa öelda, et me Eestis midagi teha ei saa, sest paljud riigid on toiduainete käibemaksu vähendanud, millel on hindade langusele selge mõju. Samamoodi on mitmed riigid alandanud ajutiselt näiteks elektri- või kütuseaktsiisi. Poliitilisi meetmeid seega on, aga need eeldavad ka poliitilist tahet, mida hetkel ei ole," lisas ta.