Kogukonnafestivali jaoks korraldati Rõuges korralik üritus koos laada, lasteala, töötubade ja loomadega. Eesmärk oli tuua rahvas kokku, et omavahel tuttavaks saada. Rõuge valla ühest otsast teise ehk Missost Mõnistesse on üle 50 kilomeetri ja valla ühe otsa rahvas ei tea, mida teises otsas tehakse.

"Meie Plaani paikkonna rahvas tutvustas oma heinaniitmist, mis on juba 26 aastat toimunud ja tuli välja, et Kangsti külarahvas ei olnud käinud meie võistlusel. Tulid uudistama, tulid vaatama," sõnas Plaani kogukonna esindaja Ene Aedmaa.

Haanimaa kogukonnas tõdetakse, et kuigi parema meelega aetaks asju omaette, siis tänapäeva maailmas on oluline ka enda näitamine, et teised oleks sinu tegemistest teadlikud. Nemad viisid läbi eelmise aasta kohalikele koolilastele läbi kogukonnatunde, mida nüüd tuldi ka teistele tutvustama.

"Proovime lastele edasi anda teadmisi, kuidas meie esivanemad pühasid pidasid ja proovime õpetada ka elulisi tegevusi. Üks, mis hästi meelde tuleb, et käisime ka saekaatris, kus me lõikasime palkidest laudu ja siis iga laps sai teha laudadest linnupesakasti," ütles Haanimaa kogukonna esindaja Agu Hollo.

"Rahvast liidavad kogukonnad ja nii palju omainimesi on siin koos - saime suhelda ja väga armas olemine," lausus Rõuge elanik Linda Troska.

"Suures linnas tuleb väga tugevalt peale see vajadus kogukonna järele. Seal ongi just selline tunne, et teed palju asju, näed palju inimesi, aga lähedaseks on palju raskem saada, kui kuskil maal," sõnas festivaliline pealinnast Teodor Undrits.

Kogukondade ekspert Erkki Peetsalu tõdes, et avalikus inforuumis on kogukondadest peamiselt kuulda seda, millele nad on vastu.

"Ma arvan, et need näited, et tehakse kogukonnafestivale, kogukonnateatrit ja erinevad kontserte - see on väga hea näide, mis minu meeles Eestis juba sel suvel ja ka juba natuke varem on mingi suundumusena selgelt toimuma hakanud," sõnas kogukondade ekspert Erkki Peetsalu.