Rakvere linnuse ajalootoa keskne vitriin asub tagaseinas, kus on 23 Rahklast leitud ja 800-aastase peiteaja kohta väga hästi säilinud pronkskaussi.

Kausid leiti Rakvere lahingupaiga otsingutel. "See on väga haruldane leid, sest igal pool mujal Euroopas leitakse neid nõusid ühekaupa või siis ainult katkisi nõusid. Ei ole maailmas ühtegi muuseumi, kus oleks ekspositsioonis nii palju selliseid kausse väljas ja kus oleks kaheksa graveeritud kaussi nii kenasti eksponeeritud: need kausid on nii välja pandud, et kõiki detaile on võimalik hästi näha. Ja 23 kaussi - see on täiesti hämmastav. Kogu Soomest on seni leitud 14 kaussi, Lätist kaheksa kaussi, Venemaalt viis kaussi ja meil ainuüksi Rahklas oli 23," ütles näituse kuraator, arheoloog Ain Mäesalu.

Aukohal on kaheksa graveeringuga hansakaussi. "Nendel kaussidel kajastatakse omaaegseid nii-öelda voorusi ja pattusid. Viis kaussi on ühte tüüpi ja analoogilisi kausse on ka Eestist varem tulnud. Kolm kaussi on graveeringute poolest aga täiesti erilised, sest ei Eestist ega mitte kusagilt mujalt Euroopast pole välja tulnud analoogiliste graveeringutega kaussi. Seal on peal kaks rida sõjamehi, seal on peal mingid ehitised ja seal on peal stseen, kuidas sõjamehed võitlevad sireenidega. Ma arvan, et sinna on tegelikult omal ajal tahetud teha mingit lugu, mida saab rääkida ja seletada. Praegu kindlalt veel ei tea, aga mul mõtted käivad, et võimalik, et järsku on tahetud kajastada Homerose eeposeid," rääkis arheoloog.

Ain Mäesalu arvates võisid kausid Eestisse sattuda 1220. aasta paiku. "Need toodi siia Taani preestritega ja tõenäoliselt on see Taani kuninga kingitus Eesti tähtsamatele vanematele ja nende tähtsamatele kaaskondlastele või alluvatele. Võibolla nende abil ka ristiti, sest Taanis on olemas üks seinamaal, kus preester valab analoogilisest kausist ristimisvett pähe."

Lauanõudena eestlased neid tõenäoliselt ei kasutanud. "Pole mingid andmeid, et sel ajal oleks siin plekist lauanõusid kasutatud. Küll on neid kasutatud toormaterjalina ehete valmistamiseks. Selle tõestuseks on Soontaga maalinna paar sellist leidu, mis on jäägid purukslõigatud kaussidest, ja Otepääl on ka üks graveeritud kausitükk olemas," sõnas Ain Mäesalu.

Rakvere lahingupaiga otsingud käivad otsinguklubi Kamerad eestvõttel juba aastaid. Seni pole kohta õnnestunud leida. Küll on leitud muud huvitavat ja teiste seas õnnestuski otsingutesse kaasatud otsinguklubi Vironia juhil Igor Letitskil 2023. aastal kevadel leida Rahklast 23 hansakaussi. Detektoristid loodavad, et leidude eksponeerimine annab huvilistele põhjuse mõelda otsijate kasulikule tööle.

"Põhimõte on see, et teadus saab infot juurde, saab leide juurde. See on väga-väga oluline aspekt selles töös. Ja kui seda veel eksponeeritakse ja nii ilusas kohas, ilusas saalis ja nii ilusti vormistatuna, see on ülitore," ütles otsinguklubi Kamerad detektorist Dmitri Šutov.

Rakvere linnuse leidudest vanim on viiendast või kuuendast sajandist pärit potikild. Kuraator Tõnno Jonuks ütles, et talle meeldivad eriti need asjad, mille kohta täpne info puudub. Ajalootoast tõi ta lemmikuna esile pronksist noatupe.

"Kaunistustega ja puha, mis meenutab väga 12. ja 13. sajandi noatuppesid. Aga näituse tegemise käigus me dateerisime selle ära ja tuli välja, et see on tehtud 16. sajandil ehk mitusada aastat hiljem. Miks see on niimoodi tehtud, ei tea. Ja eks sümboolne on see ka, et see noatupp on leitud sellestsamast ruumist, kus see näitus praegu on," ütles arheoloog.

Tõnno Jonuksi sõnul on sellel näitusel välja toodud rohkem Rakvere linnusega seotud leide kui kunagi varem. "Ma arvan, et iga inimene leiab siit enda jaoks kõige huvitavamad asjad. Näiteks ei ole kunagi siin olnud nii uhket relvade valikut. Asetasime Euroopa kaardile just kõige efektsemad ja olulisemad asjad, mis on üle Euroopa Rakvere linnusesse jõudnud. Kõige kaugemad asjad on pärit Pürenee poolsaarelt, Sevillast ja Valenciast. Enamik asju on muidugi Kesk-Euroopast, aga see kaart näitab just seda, isegi kui Rakvere oli keskajal selline väikene provintsilinnakene, siis sellised üleeuroopalised kaubateed tõid Rakveresse importi väga kaugetest piirkondadest," rääkis Jonuks.

Virumaa muuseumide teadusjuht Inge Laurik-Teder ütles, et ajalootoa loomine on üks osa Rakvere linnuse teadusprojektist.

"Näitus tegelikult iseenesest ei ole valmis, vaid see on hoopis ühe suurema muutuse algus, mida me nüüd alustasime siit ajalootoast. Nüüd me hakkame vaikselt hargnema linnuse erinevatesse paikadesse ja lõppkokkuvõttes on kogu asja eesmärk see, et me saaksime Rakvere linnust rohkem sellise muuseumikeskkonnana kasutusele võtta," ütles Laurik-Teder. Ajalootoaga seotult on plaanis linnuses markeerida kohad, kust leiud on leitud.

"Loomulikult avaldab Rakvere linnusele mõju see, et ta ei ole täielikult renoveeritud, nagu näiteks on Haapsalu või Narva ja ka Kuressaare liigub sinnapoole. Meie oleme nendega võrreldes veel vaeslapse rollis. Aga nüüd on vähemalt leidusid ikkagi eksponeeritud," sõnas teadusjuht.

Ajalootoa loomisel arvestati mõistagi museaalidele seatud hoiutingimusi. "Jälgime vajalike aparaatidega vitriinide kliimat, et need esemed hästi säiliksid. Kõige tundlikumad on metallesemeid. Sellist erakordselt tundlikku asja nagu paber meil siin ruumis ei ole, sest seda ei ole meil sellest perioodist näidata," rääkis Laurik-Teder.

Uuringute käigus tuli linnusest eelmise aasta sügisel välja käimla lampkast. "Me ootame veel uuringute tulemusi, et neid eksponeerida, ehk üks suur projekt on sellega ka seotud," sõna Inge Laurik-Teder.

Rakvere linnuse ajalootoa renoveerimine läks maksma 60 000 eurot ning seda toetasid muinsuskaitseamet ja kultuurkapital.