Kui 2025. aasta riigieelarvest kulub ühistranspordi dotatsioonideks 162,13 miljonit eurot, siis järgmisel aastal suureneb dotatsioonisumma 174,45 miljoni euroni.

Riigieelarve eelnõu seletuskirja kohaselt lisandub sellele 3,7 miljonit eurot, mis tuleb saastekvootide müügitulust. Selle arvelt on kavas avaliku bussiveoteenuse osutamiseks energiatõhusaid busse soetada. 

Bussiliiklust doteerib riik tuleval aastal ligi 81,4 miljoni euroga, laevaliiklusele kulub 33 miljonit, lennukitele 7,8 miljonit ning rongiliiklusele 52,3 miljonit eurot. Kõigi nende valdkondade dotatsioonisumma on võrreldes eelmisel aastal eraldatuga kasvanud.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi juhataja Andres Ruubase sõnul on dotatsioonikulude kasvu taga tuleval aastal mitu põhjust: raudtee, sadamate ja lennujaamade taristutasude tõus ning teenuse hinnatõus seoses indeksite ja uute lepingutega, aga ka rongiliikluse tihendamine, uute rongide kasutuselevõtt ning rongijuhtide ja tehnikute palgatõus.

Eelarve seletuskiri toob välja, et tuleval aastal on plaanis luua Elroni, ühistranspordikeskuste ja rongiga seotud linnaliinide korraldajate ühtne tööprotsess ning töötada välja ühistranspordikeskuste motivatsioonisüsteem, tagamaks, et regiooni tähtsamas rongipeatuses oleksid kohalikud maakonnaliinid ja rongid sünkroniseeritud.

Lisaks on seletuskirjas välja toodud kavatsus muuta raudteede remondi- ja hooldusrežiimi, nii et kõik tööd tehtaks konkreetsel lõigul korraga ära ning konkreetse tsooni graafikusse sekkutaks minimaalselt.

Plaanis on jätkata ühtsete regionaalsete piletisüsteemide juurutamist, mis looks eelduse, et ühistranspordiga oleks kuukaardi või tsoonipiletiga märksa soodsam sõita kui autoga või üksikpiletiga.

Aastas kasutab ühistransporti 33 miljonit reisijat ning piletimüügiga teenitakse tulu umbes 50 miljonit eurot. Aastas suureneb ühistranspordi rahastusvajadus nelja kuni kuue protsendi võrra.