Vastavalt reeglitele peab iga rongifirma maksma kinni raudtee kasutamisega seotud otsesed kulud. Lisaks võib tehnilise järelevalve amet kehtestada lisatasu, mida Elroni puhul on ka tehtud. Juuli lõpus andis TTJA Elronile teada, et taristutasu tõuseb uuest aastast veelgi. Elron pole hinnatõusuga nõus ja leiab, et senist tasude arvestamise korda tuleks muuta.

"Kogu see metoodika oleks vaja tänastes eelarve tingimustes ülevaadata. See ei ole lihtsalt jätkusuutlik, kui 45 protsenti kõikidest Elroni ärikuludest kulub täna taristutasudeks ja riigilt meile antavast dotatsioonist 75 protsenti läheb juba taristutasude maksmiseks," sõnas Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem.

Kui 2021. aastal maksis Elron taristutasusid 21,4 miljonit eurot, siis tänavu on see number ligi 32 miljonit. Samas on pikale veninud raudteeremont märkimisväärselt vähendanud tulusamate liinide nagu Tartu ja Narva piletitulu.

"Meil ei ole olnud võimalik teist aastat järjest võimalik pakkuda Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva suunal reisijatele normaalset teenust. Nendes tingimustes on taristutasu meile kasvanud eelmisel kahel aastal järjepidevalt ja nüüd järgmisel aastal on veel see kasv ette näha, et meile tundub see äraspidine loogika, et kehvema teenuse eest peame rohkem raha maksama," lisas Betlem.

Elroni hinnangul ei suuda nad järgmisel aastal maksta taristu eest rohkem kui 29 miljonit ehk tegelikult soovib rongifirma viie miljoni euro suurust hinnaalandust.

"Mis puudutab Eesti kasutustasudesse, siis küsimus on kelle ja millega võrrelda. Euroopa kontekstis ma väidaks, et meil on pigem ühed väiksemad kasutustasud, kui me võrdleme ka infrastruktuuride suurusi ühiku kohta," lausus Eesti Raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann.

"Meie kogume kasutustasudest kaubaveoga kokku ligi 40 protsenti kõikidest oma kuludest ehk isegi mitte poolt. Meie vaates ei saa öelda, et me liiga palju raha sellega teeniksime," sõnas Raichmann.

Tarbijakaitse ja tehnilise järele valve osakonna juhataja Kadi Zavadskis põhjendas plaanitavat tasude tõusu kirjalikus vastuses sellega, et 2026. aastal suureneb Elroni prognoositav veomaht, kuna liinidele tulevad uued rongid. See tähendab, et ka kogu makstav kasutustasu suurus on suurem võrreldes eelmise perioodiga.

Kliimaministeeriumi hinnangul ei ole probleem mitte niivõrd taristutasudes ja remontööde tõttu saamata jäänud piletitulus, kuivõrd regionaalministeeriumi hallatavas rongiliikluse planeerimises.

"Sõltuvalt sellest, mis on remonttööde maht ja iseloom, peab sellega kooskõlas olema ka riigipoolne tellimus. Muidugi riigpoolsele tellimusele peavad eelarves vastama ka vastavad vahendid, mis praegu tundub, et on juurpõhjus, et on riigpoolne tellimus, aga selle katteallikad ei vasta selle kulule," ütles kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.

Kui taristutrasude tõus ikkagi kinnitatakse ära ja regionaalministeerium riigikassast selle katteks Elronile lisaraha ei saa, siis on rongifirma juhi sõnul kaks valikut - kas tõsta rongipileti hinda või vähendada väljumisi.