Regionaal- ja põllumajandusministeerium esitas järgmise aasta riigieelarvesse ühistranspordi rahastamiseks lisataotluse 54 miljonile eurole, millega tahetakse katta ühistranspordi toimimiseks vajalike kulude ehk dotatsiooni katmine riigieelarvest baasrahastuse kaudu.

Seni on ühistranspordi kasvavavaid kulusid kaetudjooksvalt, lisarahastusega valitsuse sihtotstarbelise reservi kaudu, kuid lisaraha liitmist riigieelarvega on soovinud riigikogu rahanduskomisjon ja sellele on viidanud ka riigikontroll.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras märkis rahandusminister Ligile saadetud ettepanekus, et ühistransporditeenuse rahastamine valitsuse reservi kaudu ei ole jätkusuutlik, kuna vedajatega lepingute sõlmimisel puudub kindlus, et riik suudab võetud kohustusi täita.

Lisaraha on igal aastal tarvis, sest kulud ühistranspordile – taristutasud, maksude ja määrade tõus ning tarbijahinnaindeksi ja kütusehinna muutus – kasvavad igal aastal ning ministeeriumil pole kulude kasvu võimalik kuidagi kontrolli all hoida.

Konkreetselt mõjuavad ministeeriumi makstavat dotatsiooni raudtee taristutasude tõus, Saarte Liinide kehtestatav sadamatasude tõus, Tallinna Lennujaama kehtestatav regionaalsete lennujaamade kasutustasude tõus, käibemaksu ja aktsiiside tõus ning kehtivate lepingute indekseeritavate kulude kasv tulenevalt inflatsioonist. Indekseerimisel kasutatakse tarbijahinnaindeksit, kütusehindu ja palgakasvu, millega hind läbi korrutatakse.

Näiteks aastatel 2021–2024, mil ühistranspordi dotatsioon on riigieelarves olnud külmutatud, kasvas tarbijahinnaindeks 41 protsenti, kütusehinnad 27 protsenti ning riigiettevõtete taristutasud ligikaudu 30 protsenti, märkis Terras.

Rongiliiklus vajab juurde üheksa miljonit

Aastate 2026 kuni 2029 riigi eelarvestrateegias (RES) on planeeritud ühistranspordi dotatsiooniks 2026. aastal 120 miljonit eurot, ministeeriumi arvutuste järgi on lisavajadus 54 miljon eurot.

Kuid järgmistel aastatel kasvab lisavajadus veelgi. Kui aastateks 2027–2029 on RES-i planeeritud ühistranspordi tarbeks 119 miljonit eurot aastas, siis ministeerium prognoosib ühistranspordi dotatsiooni vajaduseks 2027. aastal 184 miljonit eurot ehk 65 miljonit rohkem, 2028. aastal 189 miljonit ehk 70 miljonit rohkem ja 2029. aastal 196 miljonit ehk 77 miljonit rohkem.

Järgmisel aastal nõuab ainuüksi rongiliikluse rahastamine üheksa miljonit juurde. See, et järgmisel aastal jõutakse lõpule Tallinna-Tartu raudtee elektrifitseerimisega ning tänavu saab Elron kätte 16 uut rongi, tähendab järgmisel aastal rongiliikluse tihendamist ning see nõuab juurde seitse miljonit eurot. Sellele lisandub kaks miljonit eurot, mida on vaja Tartu-Riia rongiühenduseks.

2026. aasta taristutasude tõus ja indekseerimise mõju prognoos on 6,7 miljonit eurot lisaks.

Ühistranspordi rahastamisega seotud muresid arutati veebruaris valitsuskabineti nõupidamisel ning otsustati, et uue perioodi planeerimine vaadatakse üle riigi eelarvestrateegia 2026–2029 aruteludel. Veebruaris väljapakutud rahastamismudeli ettepaneku järgi kaetakse kehtivate lepingute täitmiseks vajalikud kulud riigieelarvest nii baasrahastuse kui ka sihtotstarbelise reservi kaudu, nagu seda tehakse näiteksEesti Raudtee kahjumi katmise puhul.

Mudeli järgi võtab ka regionaal- ja põllumajandusministeerium kohustuse tagada kulude kasvamisel omatulude ja kogukulude proportsioon, tehes seda peaasjalikult kas piletihinna tõusu või liinivõrgu optimeerimise kaudu.

Ühistranspordi dotatsioonist rahastatakse siseriiklikku bussitransporti, raudteetransporti ja lennu- ning parvlaevaühendusi. Ühistransporti kasutab aastas 33 miljonit reisijat.

ERR kirjutas mais, et regionaalministeerium soovib järgmise aasta riigieelarvest juurde umbes 50 miljonit eurot, et säilitada ühistranspordi rahastus senisel tasemel.