Olen taustajuttudes rääkinud Aafrika mõttelaadist ubuntust, nüüd võtan ette Korea mõtteviisi nunchi. Ei jaga seda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, kuna tegemist iidse nähtusega, mis lihtsalt praegu Korea poolsaare lõunaosas rohkem levinud kui põhjas. Ja pealegi näikse kõik korealik näikse praegu moes olevat, alates K-popist kuni Korea kosmeetikani.

Kui nunchit ubuntuga võrrelda, siis näikse viimane rohkem jutlusena mõjuvat, aga nunchi on midagi, mida tasub pruukida mitte ainult argielus, vaid ka ärisuhetes ja üldse suhtlemisel välismaailmaga. Aluseks on mul Euny Hongi raamat "Nunchi. Korea saladus õnne ja edu saavutamiseks" (Euny Hong, "The Power of Nunchi. The Korean Secret to Happiness and Success", 2019).

Nunchi on korea sõna, mis tõlkes peaks tähendama "silmamõõt" või midagi sellist. Kasutusele tuli see värk umbes 2500 aastat tagasi Konfutsiuse õpetuse raames. Praegu mõistetakse seda kui oskust ja võimet asuda samale lainele teiste inimeste mõtete ja tunnetega.

Kuna Koreas on isiklikud suhted tähtsamad kui äri, on nunchi'l kriitiline tähtsus inimestevaheliste suhete tugevdamiseks ja vastastikuse usalduse tekkeks. Hiina kultuuris mõistetakse nunchi all silmavaate jõudu või tugevust, Lääne kultuuris oleks selle vastand ilmselt emotsionaalne intelligents.

Kuigi kaks ja pool tuhat aastat vana, on nunchi nüüdismaailmaski kohane oskus, kuna eeldab kiirust ja kohanemisvõimet muutuvas ja digitaliseeruvas maailmas. Nunchit peetakse mingiks korea ülivõimeks ja mõned inimesed väidavad, et korealased suudavad teiste inimeste mõtteid lugeda. Tegelikult ei ole nunchis midagi üleloomulikku. See tähendab lihtsalt oskust tajuda, mida inimesed mõtlevad ja tunnevad ning kasutada seda taju oma suhete arendamiseks.

Õigem oleks ehk nunchi't kirjeldada laias plaanis kui olukorrateadlikkust, kitsamalt aga kui ruumitaju koos selles viibivate inimeste tajumisega. See on võime kohandada oma arusaama olukorrast, tulenevalt mõnest sõnast, liigutusest või näoilme muutusest.

Kusjuures nunchi puhul on tähtis olukorra tajumise kiirus. Korealased ei ütle, et kellelgi on suurepärane nunchi, nad märgivad, et tal on kiire nunchi. Kujutage ette, et sisenete ruumi, kus on hulk inimesi. Nunchi kohaselt on kiirelt vaja teadvustada, kes on millise tähtsusega, milline on ühe või teise inimese suhtumine teistesse, mida näitab inimese käitumine ja sõnakasutus. Tähtis on ka kehakeele lugemine.

Väike näide. Kui mitu inimest vestleb omavahel, siis vaadake, kelle suunas on kõneleja kinganinad. Harilikult on need pööratud inimese poole, keda kõneleja loeb kõige tähtsamaks.

Hästi kasutatud kiire nunchi võimaldab teil leida õiget partnerit, torgata silma töökohal ja kaitsta teid nende eest, kes teile halba soovivad. Nunchi võib isegi vähendada pingeid ühiskonnas.

Korea argielus on nunchi selle lahutamatu osa, kuna korea kultuuris on suur osa suhtlusest tuginev mitte sõnadele, vaid üldisele kontekstile, nagu kehakeel, näoilmed, traditsioonid ja isegi vaikus. Ruum on tegelikult elus, hingav organism, tal on oma temperatuur, õhusurve, hääletugevus ja tuju, mis kõik on pidevas muutumises. Ja teie tegevus võib ruumi heaolu vähendada või suurendada. Ehk siis jälgimise objekt on mitte üksikisik, vaid ruum tervikuna, ja see, kuidas inimesed selles käituvad.

Koreas teab juba kolmeaastane laps, mis on nunchi. Mõned inimesed sünnivad nunchi'ga, teised saavutavad selle ja kolmandatele sunnitakse see peale. Hea nunchi omamine tähendab seda, et te hakkate jälgima enne, kui hakkate rääkima. Tähtis on just tähelepanekute kiirus, et nii-öelda õigele lainele sattuda.

Koreas on olnud kolm peamist religiooni: animism, Konfutsiuse õpetus ja budism, mis kõik soosisid rõhuasetust vaiksele mõtiskelule ja teadlikkusele oma tegude mõjust ümbruskonnale. Nunchi edule on aidanud kaasa see, et riiki on tihti tunginud välisjõud. Vastu hakkamiseks oldi liiga nõrgad, seetõttu arendati oskust sissetungijate lainetega kohanemiseks, olgu need siis mongolid, jaapanlased või mantšud Hiinast.

Nunchi on kasulik ka praegu, see on osa reaalpoliitikast, mida riigi president kasutab manööverdamiseks suhetes USA ja Põhja-Koreaga. Nüüdis-Koreas imestavad lääne tegelased, et esimesel, teisel ja puhuti veel kolmandalgi kohtumisel ei räägi korealased veel ärist. See tähendab, et nad hindavad partneri usaldusväärsust, eesmärkide pikaajalisust ja otsekontaktide väärtust. Kõike seda tehakse olukorda ja partnerit pidevalt hinnates. Väidetakse, et ka Lõuna-Korea majandusedu taga on nunchi oskuste kasutamine…

Nunchi õpetab, et me ei tohiks püüelda kahju tekitamisele, kuigi see võib minna vastuollu meie püüdlusega olukorda parandada. Mõnikord tekitavad heatahtlikud inimesed hoopis kahju. Kui keegi nutab, siis võivad teised püüda talle taskurätti anda ja küsida, kas kõik on korras. Targem oleks püüda mõista, kas inimene soovib ehk, et ta rahule jäetaks.

Nunchi suurim vaenlane on nutitelefon. Teiste inimeste jälgimise asemel keskenduvad inimesed nutikaekraanile. See aga tähendab, et nad ei suuda ümbritsevas keskkonnas enam inimesi nii-öelda lugeda. Pikaajalise mõju osas on veel vara hinnanguid anda, aga võib ennustada, et need, kes suudavad oma nutika kõrvale panna ja ruumi jälgida, on suurema tõenäosusega edukad.

Nunchi'l ja empaatial on ühiseid jooni, kuid läänes on empaatia üle võimendatud. Empaatia võib olla ka egoistlik, see keskendub teie enda tunnetele. Nunchi keskendub kogu ruumile, empaatia konkreetsele inimesele või valitud rühmale. Kui nunchi seisukohalt on vahel vaikus parim vastus, siis empaatia eeldab, et kannatava osapoolega on vaja rääkida. Korealased hindavad nii empaatiat kui nunchi't. Nad ei ütle, et vaja end teise inimese kingadesse panna, vaid ütlevad pigem, et vaja on muuta enese asukohta ruumis, et selgemat vaadet saada.

Ja lõpetuseks. Nii nagu rumal inimene ei tea, et ta on rumal, ei mõista ilma nunchi'ta inimene, et tal see puudub.