"Kui vaatame viimaste aastate statistikat ja kõrvutame seda ka üldise kuritegevuse statistikaga, siis raskeid noorte poolt toime pandud kuritegusid on viimastel aastatel registreeritud ikkagi vähe. Sellel aastal näiteks kaks juhtumit. Samas kui mõni aasta tagasi, aastatel 2019-2020, oli viis-kuus juhtumit. Õnneks on need siiski ikkagi harvad vahejuhtumid," lausus Uisk.

Uisk nentis, et sotsiaalmeedial ja sealsetel mõjuisikutel on paratamatult suur roll tänapäeva noorte elus, ja sotsiaalmeedias toimub ka nende omavaheline suhtlus, kuid selle mõju on keeruline mõõta.

"Väga keeruline on spekuleerida, et kas 10 aastat tagasi või 15 aastat tagasi, kui oleks sotsiaalmeedia olemas olnud, kas siis need juhtumid oleksid olnud sarnased. Ehk et meie sotsiaalne pilt on muutunud, meie ühiskond on muutunud, tehnoloogia on tulnud meie eludesse ja ja kindlasti mõjutab meid rohkemal või vähemal määral," rääkis Uisk sotsiaalmeedia võimalikest mõjudest noorte kuritegevusele.

"Ja siin tegelikult ongi ka ikkagi väga oluline märgata ja jälgida, millega meie noored sotsiaalmeedias tegelevad, kellega nad suhtlevad, mida nad jagavad, mida nad vaatavad. See võib avaldada oma mõju ja igapäevane pidev sotsiaalmeedias toimetamine võib meid päris elust natukene eemale viia," lausus Uisk.

Uisu hinnangul ei tuleks noortekampasid karta. "Ma arvan, et me ei pea olema rohkem hirmul, sest tegelikult me elame üsna turvalises ühiskonnas. Noorte toime pandud õigusrikkumised on vähenenud ja näiteks, kui rääkida retsidiivsusest, siis kui praegu on meil kohtueelses menetluses lahendatud juhtumitest alla 30 protsendi neid, kus pannakse toime korduvrikkumisi, siis varasematel aastatel vanglast vabanenud alaealiste puhul oli see protsent üle 80. Nii et tegelikult pigem on tegemist ühekordsete juhtumitega," lausus Uisk.

Uisk märkis ka, et kui räägime noorte kuritegudest ja süütegudest, siis ennekõike on need väiksemad rikkumised: varavastased ja alkoholi-, tubakatoodete ja muu taolisega seotud süüteod.

Noorte kuritegevuse ennetusest rääkides märkis Uisk, et Eesti kasutab erinevaid sekkumisi.

"Näiteks rakendatakse teatud õigusrikkumiste puhul programmi nagu "Ringist välja", kus kaasatakse kogukonnapõhiselt spetsialistid: politsei, prokurör, kohaliku omavalitsuse spetsialistid. Koostatakse noorele tegevuskava, ja ta ise kaasatakse sinna aruteludesse, temaga vesteldakse. Kasutatakse ka muid sekkumisi, muid programme, et õpetada talle vajadusel sotsiaalseid oskuseid ja aidata ta nii-öelda õigele teele," rääkis ametnik.

Sekkumisi on Uisu sõnul tegelikult teisigi. "Ka nende noorte puhul, kes on toime pannud väga rasked rikkumised ja kes on sattunud vanglasse, ka seal asi ei piirdu ainult trellide taha panemisega, vaid esimesest päevast peale hakatakse kasutama eri programme ja meetodeid, nagu näiteks motiveeriv intervjueerimine. Siis on ka perekesksed teraapiaprogrammid. Nüüd juba mõnda aega on võimalik rakendada ka STEP-programmi, kus siis ligikaudu kuus kuud enne vabanemist noortele määratakse tugiisik, kes hakkab noorega tegelema selles suunas, et tema vabanemine vanglast oleks edukas ja kes toetab teda ka pärast vanglast vabanemist," rääkis Uisk.

Kolm poissi vanuses 14, 15 ja 17 peeti kolmapäeval kinni kahtlustatuna 42-aastase Raasiku mehe Rene jõhkras tapmises, mille noored olid jäädvustanud ka videole ja seda jaganud.

Raasikul toimunu on sarnane mullu suvel Pärnu külje all Tammistes aset leidnud mõrvaga, kus toona 15- ja 16-aastane noormees tapsid 59 aastase külamehe Hugo. Tänavu aprillis peksid Jõgeval 15- ja 16-aastane noor surnuks 49 aastase Marko. Jõgeva rünnakus osales ka 16-aastane noormees.