"Rinde pealöögisuund on endiselt Donetski oblast ja Pokrovski linna ümbrus. Suures osas on nii Pokrovski linn kui ka Mõrnohradi linn Vene relvajõudude, kas otsese või kaudse kontrolli all. Ja seetõttu on väga tõenäoline, et detsembris mõlemad asulad langevad venelaste kontrolli alla," ütles Kaju kaitseministeeriumi pressikonverentsil.

"Küll aga hoolimata sellest, et need linnad suuresti on Vene relvajõudude kontrolli all, ei ole seni olnud ühtegi kindlat teadet, et need linnad oleksid langenud," lisas ta.

Lisaks sellele on Kaju sõnul venelased saavutanud mõningast edu ka Zaporižžja oblastis, Pokrovskist ca 100 kilomeetrit edelas, nii et see surve selles piirkonnas on jätkuvalt äärmiselt kõrge.

"Lisaks sellele on Venemaa taas aktiveerinud erinevat tüüpi õhuründevahendite, sealhulgas droonide, ballistiliste ja tiibrakettide suuremahulised ründed Ukraina tsiviilelanikkonna ning kriitilise taristu suhtes ja seda üle terve riigi," ütles ta.

"Lisaks droonidele kasutatakse jätkuvalt ka liugpomme. Erinevus on see, et liugpomme kasutatakse tõenäoliselt siis ennekõike Ukraina rinde- ja tagalaüksuste ründamiseks. Nii et siin on väga selge vahe: droonid, ballistilised raketid, tiibraketid tsiviiltaristu ja tsiviilelanikkonna vastu ja liugpommid siis ennekõike sõjaliste üksuste vastu," rääkis Kaju.

Kogu rindepilti vaadates on Kaju sõnul näha, et venelaste edasiliikumine ei ole väga kiire. "Hoolimata sellest, et nad tükkhaaval ikkagi seda territooriumi hõivavad. Selle vähese edu saavutamiseks ongi nende üks taktika ka see, et nad ründavad Ukraina rindeüksuste varustusteid ehk siis, et rindel võitlevad üksused oleksid võimalikult halvasti või ebaregulaarselt varustatud. Ja selle tõttu väheneb nii võitlejate moraal kui ka kogu nende võitlusvõime. Ja selle läbi püütakse Vene poolelt edu saavutada," lausus Kaju.

Kaju märkis, et Ukraina on omalt poolt jätkanud rünnakuid Venemaa territooriumil. "Kui varem on rünnatud Vene territooriumi seal ca 160 kilomeetrit rindejoonest, siis 17. novembril ründas Ukraina Atacmsi rakettidega Venemaal Voroneži asula piirkonda. Ja see jääb juba 250 kilomeetri kaugusele. Nii kaugele ei ole varem rakettidega Ukraina Venemaa territooriumile rünnanud, mis näitab jällegi Ukraina mõningast suutlikkust Venemaale sügavamale ulatuvaid lööke anda," sõnas ta.

Kaju ütles, et Ukraina fookus Venemaa territooriumi ründamisel on samuti erinevad naftatöötlemise rajatised, elektrijaamad, aga ka eri tüüpi eelhoiatussüsteemid ja õhutõrjesüsteemid. "Viimaste puhul siis S-400 süsteemide ründamine ja samamoodi sellised kaugemale ulatuvate radarisüsteemide ründamised Krimmis."

"Kokkuvõtvalt saame öelda seda, et kogu see praegune sõjategevus seal rindel on üsna sarnane sellega, mis ta on olnud siin viimased kuud. Kumbki pool ei ole teinud märkimisväärseid edusamme. Käib selline uute alade hõivamine, siis need jälle kaotatakse ja teine pool hõivab need omakorda. Nii et käib selline alade käest kätte hõivamine ja ründamine. Ja tõenäoliselt see sellisena veel jätkub mõnda aega," lisas Kaju.

Kaju rääkis veel, et viimasel ajal on Vene pool rindelähedastes alades alla lasknud umbes kolm oma lennuvahendit. "Ma pean silmas mehitatud lennuvahendeid – hävituslennukeid, koptereid. Ja lisaks sellele siis on ca kuus kopterit, hävituslennukit ka erinevatel põhjustel ise alla kukkunud, seal ei ole olnud mingit välist mõjutust. Ehk siis need kaotused Vene relvajõududel ka õhuväe domeenis endiselt jätkuvad."