Kaju ütles, et lõppev sõjanädal ei toonud sõjaliselt muutusi lahinguväljal ega sõja dünaamikas, küll aga on toimunud mitmeid märkimisväärseid sündmusi poliitilisel areenil. 

Ta rääkis, et lahinguvälja peamine surve on endiselt koondunud Donetski oblastisse Kostjantõnivka, Lõmani ja Pokrovski suundadele.

Kaju märkis, et kuigi Venemaa Föderatsioon on survet tõstnud ning on kaasamas täiendavaid vägesid, on piirkondades toimunud vaid marginaalsed edenemised.

"Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutasid või infiltreerusid Venemaa Föderatsiooni relvajõud juunis umbes 30 ruutkilomeetril ning edenemise keskmine kiirus oli umbes üks ruutkilomeeter päevas. Võrdluseks, aasta tagasi vallutas Venemaa 481,25 ruutkilomeetrit ja edenedes keskmise kiirusega umbes 16 ruutkilomeetrit päevas," lausus Kaju.

Kaju rääkis, et juunikuu jooksul suutsid ukrainlased hävitada ligikaudu 40 000 Vene sõdurit, mis arvestades nende edenemist rindel, teeb kaotusteks üle 1000 sõduri ühe ruutkilomeetri kohta.

"Kui me vaatame aastatagust perioodi, kui juunikuu kaotused olid seal 32 000 sõduri raames, siis arvestades tollast edenemise kiirust, kaotas Venemaa kuskil 68 sõdurit ühe ruutkilomeetri kohta. Nii et on toimunud märkimisväärne muutus, ennekõike siis Venemaa edenemise kiiruse vähenemise, aga seeläbi ka kaotuste suurenemise osas," sõnas Kaju.

Kaju sõnul ei ole venelastel õnnestunud Konstantinovka piiramisrõngast sulgeda ning Ukraina relvajõud jätkavad seal edukat vastupanu.

Kaju rääkis, et selleks et ebaedu rinnetel kompenseerida, on Venemaa jätkanud kaugmaarünnakuid Ukraina linnade vastu. Ta viitas, et 2. juulil tulistati Ukraina vastu välja 74 raketti ja circa 500 pikamaadrooni.

"Fookus oli Kiievil. Olgugi et Ukrainal õnnestus suur osa nendest Venemaa poolt välja lastud rakettidest ja droonidest hävitada, tabasid siiski 25 ballistilist raketti ja 12 drooni Kiievit ning Kiievis tabati üle 30 erineva asukohapunkti," sõnas Kaju.

Kaju ütles ERR-ile, et Venemaa üritab nii hoida Ukraina ühiskonda surve all ja tekitada neis sõjaväsimust, eesmärgiga sundida Ukraina poliitilist ladvikud Venemaa suunas järeleandmistele.

Kaju lausus, et Ukraina omalt poolt on jätkanud süstemaatilist ja metoodilist Vene sõjatehnika ja võimete likvideerimist.

"Seda näitab ennekõike see, kuidas näiteks Krimmi piirkonnas ja Krimmi ühendavas maismaakoridoris on suudetud vähendada venelaste sõjalist logistikat kuskil kahe kolmandiku võrra, ukrainlaste andmetel. Ja arvestades, et Ukraina on üsna edukalt suutnud Venemaa erinevaid õhutõrjesüsteeme hävitada, siis selles maismaakoridoris tegutsevad Ukraina droonid üsna vabalt," sõnas ta.

2026. aastal on Kaju sõnul ukrainlased suutnud hävitada oma droonivägedega sadu ühikuid erinevaid õhutõrjeraketikomplekse, kümneid ühikuid radarikomplekse ja kümneid ühikuid ka elektroonilise võitluse komplekse. Sellele lisandub sadadesse ühikutesse ulatuv mobiilsete radarite hävitamine ja tuhandete ühikute mobiilsete elektroonilise võitluste süsteemide hävitamine.

"Selle tulem on see, et Venemaa on olnud sunnitud oma õhutõrjesüsteeme ümber paigutama ennekõike poliitiliste otsustuskeskuste ümber, vähendades seetõttu sellist kihilist õhukaitset muudes piirkondades. Sellel on ilmselge mõju venelaste sõjalisele logistikale ja sellele, kuidas oma tegevust rinnetel toetada," rääkis Kaju.

"Lisaks on Ukraina rünnanud siin viimaste päevade jooksul mitmeid olulisi Vene sõjatööstuskomplekse, mis toodavad ennekõike elektroonilisi süsteeme nii ballistilistele kui ka tiibrakettidele, aga lisaks ka erinevatele lennuvahenditele, sealhulgas helikopteritele," sõnas Kaju.

Samuti on tema sõnul Ukraina olnud üsna edukas rünnakutes Venemaa erinevate sidekeskuste vastu. "Me saame siin välja tuua Dubna sidekeskuse ründamise, lisaks siis Ukraina relvajõudude luure peavalitsuse rünnaku kosmosesidekompleksi Rubiin vastu. Nii et ka nendel on olnud oluline mõju kogu venelaste sõjategevuse juhtimisele, sealhulgas ka sihitamisele ja sihtmärkide analüüsile."

Kaju sõnul on Ukraina poole pealt viimaste kuude jooksul näha olulist intensiivsuse tõusu Venemaa erinevate sõjasüsteemide hävitamisel. "Ja selle kõigega kaasneb ka see, mida me saame avalikust meediast lugeda, kuidas Venemaal järjest suureneb erineva kütuse defitsiit. Samamoodi on Ukraina suutnud väga edukalt neid erinevaid naftatootmisüksusi rünnata," sõnas Kaju.

"Mis on märkimisväärne – ka Venemaa president on pidanud tunnistama, et Ukraina on oma rünnakutes, eriti just Venemaa energiasektori vastu, olnud edukas. Ta on küll püüdnud seda mõju vähendada muude täiendavate avaldustega, aga märkimisväärne on see, et ta seda on siiski välja toonud ja see näitab veel kord, et Ukraina on selles suunas hetkel olnud väga edukas," lausus Kaju.