Euroopa Liidu riikide juhid peaksid sel nädalal kokku leppima, kas ja kuidas saab Venemaa külmutatud varasid kasutada Ukraina abistamiseks. See küsimus on aga tekitanud ka pingeid USA-ga.

"USA tahab, et nemad saaksid kontrolli (selle) üle, et saaksid kasutada neid varasid Ukrainasse investeerimiseks. Nad tahavad natuke arusaamatutel põhjustel, et nemad otsustaksid, kuidas seda raha kasutatakse. Et see toetaks USA Ukraina ülesehitamise projekte, mis on natuke tobe, sest raha on Euroopas, Euroopa riigid peaksid otsustama, kuidas sellega käituda," lausus Kalm.

Lisaks on erinevad arusaamad on Euroopa riikide seas: lisaks Belgiale on kõhklejate sekka lisandunud Itaalia, Malta ja Bulgaaria. "See on muutunud nii keeruliseks, et ma ei ole enam kindel, kuidas sellest välja tullakse," nentis Kalm.

Kui Euroopa Liidu Ülemkogul Ukraina jaoks soodsa otsuseni ei jõuta, muutub olukord ukrainlaste jaoks väga raskeks, sest siis tekib küsimus, kuidas üldse Euroopa kavatseb Ukraina kaitsesõda rahastada.

"Ukraina toetamise vastaseid on teisigi – on Ungari, Slovakkia ja nii edasi. Siit tulebki Euroopa nõrkus välja, millele (USA president Donald) Trump USA julgeolekustrateegias viitas, et meil on palju jutte ja vähe tegusid. See ilmestabki seda, et Euroopa on väga tugev ja me suudame väga palju asju koos teha, aga kui keegi hakkab blokeerima, võib see mõjuda kõigile headele kavatsustele," lausus Kalm.

Berliinis toimuvate rahuläbirääkimiste kohta märkis Kalm, et selle kohta, milles tegelikult kokku on lepitud, on vähe teavet ja seetõttu tundubki väheke kummaline Trumpi erisaadiku Steve Witkoffi esmaspäeval öeldu, et 90 protsenti rahukokkuleppest on koos.

"Territooriumi osas pole selget kokkulepet; ameeriklased tahavad sinna vabakaubandustsooni, aga nad peavad välja mõtlema, mida see tähendab. Samamoodi on julgeolekugarantiidega väidetavalt edasiminekut, aga see on ka väga lahtine. Ja Zaporižžja tuumajaam ka – kõik asjad, mis olid enne lahtised, on jätkuvalt lahtised," lausus Kalm.

Samas on edasiminek läbirääkimistel siiski olnud, sest ukrainlased on öelnud, et mingites asjades on nad nõus kaaluma, näiteks loobumine NATO-liikmesuse kohesest taotlemisest, kui neil antakse tõsiseltvõetavad julgeolekugarantiid, lisas ta.

"Ma arvan, et ukrainlased on pannud (Venemaa juhi Vladimir) Putini päris osavalt nüüd fakti ette, et Ukraina on teinud mingeid järeleandmisi – me ei näe, et Putin oleks siiani läbirääkimistel järeleandmisi teinud üheski küsimuses," ütles Kalm.

Küsimusele, kas Ukraina ja Venemaa soov on siiras nende läbirääkimistega rahuni jõuda, vastas Kalm, et mõlemad näevad olukorda erinevalt.

"Putin näeb seda Minski leppe taolisena, mis on ajutine, kuni nad jälle jõudu koguvad ja Ukrainat või mõnda teist riiki ründavad. Aga Ukraina tahab, et kui midagi kokku lepitakse, siis see oleks jääv ja neil oleksid vahendid, et hoida ära edaspidine Venemaa rünnak. Putini jaoks on see hea võimalus ameeriklastega rohkem hästi läbi saada, ameeriklastelt investeeringuid saada," lausus Kalm.

Lääneriikide võimalike julgeolekugarantiide kohta märkis Kalm, et nende kohta on sõnumid olnud vastukäivad.

"USA on öelnud vahepeal, et on valmis saatma sinna sõdureid, siis jälle, et ei ole valmis. Witkoff esmaspäeval ütles minu arusaamist mööda briifil, et USA ei saada sõdureid Ukrainasse. Vahepeal eurooplased tahtsid saata sõdureid, mitte küll Ida-, vaid Lääne-Ukrainasse. Siis ameeriklased leppisid venelastega kokku, et seda ei tohi teha," ütles Kalm.