Praegune riiklik toetussüsteem ei soodusta hooldekodusid vastu võtma rohkem hoolt vajavaid inimesi, kellega seotud kulud on suuremad. Nii on neile ka raskem leida sobivat hooldekodu, ütles sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Kersti Suun-Deket.

"Me näeme Eestis seda, et kui on ikkagi keeruline klient, näiteks dementsusdiagnoosiga või psüühikahäirega, kes on olnud erihoolekandeteenusel, siis hoolekandeasutused ei soovi neid. Samuti voodihaigeid, sest lihtsam klient oleks alati kõige kergem," lausus sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Kersti Suun Deket.

"Me näeme sageli, et kui me helistame, et mul on keerulise abivajadusega klient, siis hoolekandeasutused ütlevad, et meil ei ole kohti. Kui on lihtsam juhtum, siis jah, koha leiab tunduvalt kiiremini," lisas ta.

Alutaguse hoolekeskuse juht, Eesti hoolekandeasutuste liidu juhatuse liige Kristiina Ets ütles, et neilgi on hoolealuseid, keda mõni teine hooldekodu vastu ei võtaks. Ida-Virumaal tegutseva asutuse juht sõnas, et sellised kliendid vajavad mõistagi suuremat tähelepanu.

"Raskeid kliente on päris palju meie juures, kes tulevad näiteks pärast aktiivravi haiglast ja kellele on vaja teha pärast suuremaid sidumisi, mis võtab õdedel väga palju aega – nii töö ise kui ka dokumenteerimine. Samuti on meie juures näiteks erinevate stoomidega ja sonditoiduga ning hapnikravil haigeid. Mõned hooldekodud ei võtagi nii raskeid kliente, mõned jälle võtavad," lausus Ets.

Sotsiaalministeeriumil on kavas teha hooldekodude toetussüsteemi analüüs uue aasta esimeses pooles.