Galerii: rahvas mälestas vabadussõja relvarahu aastapäeval langenuid

Laupäeval mälestati Tallinnas Vabaduse väljakul vabadussõjas langenuid ning tähistati 106. aasta möödumist relvarahu jõustumisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.
Relvarahu Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, lõpetades aktiivse sõjategevuse ning sillutades tee Tartu rahulepingule.
Relvarahu jõustumise hetkel, kell 10.30 peeti vaikuseminut, millega austati kõiki, kes andsid oma elu Eesti vabaduse eest.
"Täna 106 aastat tagasi vaikisid relvad Eesti ja Nõukogude Vene vahel. Kuu aega hiljem, 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahu, kinnitus Eesti iseseisvusest ja selle puutumatusest," ütles kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk.
"Selle enam kui saja aastase perioodiga on maailm meie ümber paljuski muutunud. Ja samas ei ole ka. Püsima on jäänud teadmine – oma kodumaad tuleb kaitsta ja seda juba esimesest meetrist alates," ütles Kuusk. "Aeg ei ole suutnud muuta ka idanaabri mõttemaailma. Nii nagu sajand tagasi seisid meie koolipoisid vintpüssidega Eesti vabaduse ja tuleviku eest, teevad seda täna ukrainlased, selle sama vastase vastu."
Nõukogude Venemaaga sõlmiti vaherahu 31. detsembril 1919. Vaherahu kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamise Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30. 2. veebruaril 1920 kirjutati alla Tartus rahulepingule. Vabadussõda lõppes Eesti võiduga.
1920-ndatel aastatel sai alguse traditsioon, pidada iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminut austamaks neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest.
Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele umbes 75 000 võitlejat. Koos terroriohvrite, vangilangenute ja muul viisil hukkunutega võib Eesti inimkaotusteks Vabadussõjas pidada üle 6000 inimese.
Narvas tähistati Vabadussõja relvarahu aastapäeva piduliku rivistusega, kus osales pea 350 vormikandjat.
Lisaks 1. jalaväebrigaadi kaitseväelastele ja Kirde maakaitseringkonna kaitseliitlastele marssisid Narva keskväljakul liitlased Suurbritanniast, Ameerika Ühendriikidest ning Prantsusmaalt. Pärast rivistust said Narva elanikud tutvuda kaitseväe tehnika ja relvastusega.

Toimetaja: Mari Peegel








































