USA sõjaline operatsioon Venezuela pealinnas Caracases kestis vaid mõned tunnid, ette oli seda valmistatud võimude sõnul kuid. Riiki diktaatorina valitsenud president Nicolas Maduro viisid eriüksuslased tema magamistoast USA sõjalaevale ja sealt edasi viidi ta juba New Yorki kohtupinki. Teda süüdistatakse korrumpeerunud mittelegitiimse režiimi eesotsas narkoäri ja narkoterrorismi vedamises.

USA presidendi Donald Trumpi sõnul vaatas ta erioperatsiooni justkui telesõud.

"See oli üks vapustavamaid, tõhusamaid ja võimsamaid Ameerika sõjalise väe ja oskuste demonstratsioone Ameerika ajaloos," ütles Trump.

Diktaatori langemine vallandas peo pagenduses elavate venezuelalaste seas. Venezuelas sees võib edasine osutuda aga erioperatsioonist märksa keerukamaks. Trumpi sõnul võtab USA teatud ajaks Venezuela juhtimise enda kontrolli alla, seal hakkavad tegutsema USA naftafirmad ja koostööd oodatakse kõigepealt asepresident Delcy Rodriguezelt.

"Kui on midagi, mis on Venezuela inimestele ja sellele riigile selge, siis see, et meist ei saa enam kunagi orjad ja meist ei saa enam kunagi ükskõik millise impeeriumi koloonia," ütles Rodriguez.

Praegu räägib Venezuela juhtkond juba dialoogist, rahva seas on videokaadritel näha erinevaid meeleolusid.

"Härra Trump arvab, et kui ta võtab Maduro ära, siis revolutsioon lõpeb. Ei, revolutsioon jätkub, sest me ei kavatse lubada neil inimestel, kes püüdsid meid tappa, tulla ja võtta võim Venezuelas, me ei saa seda lubada," lausus Maria Ayde.

"Paljud venezuelalased on praegu väga õnnelikud sellepärast, mis just juhtus, teised mitte, olenevalt igaühe vaadetest, aga ausalt öeldes, meil on praegu veidi rohkem lootust," ütles Luis Arteaga.

Lõhenenud on oma reaktsioonides USA jõupoliitikale ka maailm. Trump on aga saatnud sõnumeid teistelegi riikidele.

"Kolumbia on ka väga haige, seda juhib haige mees, kellele meeldib teha kokaiini ja müüa seda USA-sse. Ta ei tee seda enam väga pikalt," ütles Trump.

Gröönimaa kohta lausus Trump, et USA vajab seda riikliku julgeoleku jaoks. "See on nii strateegiline. Gröönimaal on igal pool Vene ja Hiina laevad. Meil on vaja Gröönimaad riikliku julgeoleku vaates ja Taani ei suuda seda tagada," lausus ta.

Mälksoo: kas keegi nutab Ida-Euroopa pärast?

Rahvusvahelisel õigusel on olnud erinevad ajad, erinevad ajastud ja me oleme pikalt elanud ajastus, kus on olnud relvastatud jõu kasutamise keeld – seda on aeg-ajalt ikka kuskil rikutud, aga siis on see alati ka hukka mõistetud, ütles Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.

"Aga viimasel ajal nende rikkumiste arv ja kvaliteet on kasvanud, mis seab mõneti küsimuse alla selle, kas suurriigid on valmis relvastatud jõu kasutamise keelust kinni pidama," lausus ta.

Mälksoo märkis, et eks rahvusvaheline õigus on alati olnud natuke miraaž ja sõltunud suurte riikide tahtest. "Nagu praegu paljud poliitikud ütlevad – me keegi ei nuta taga Nicolas Madurot," nentis ta.

"Aga sellel mõtlemisel on see miinus, et kui midagi juhtub Ida-Euroopas, kas siis keegi nutab kaasa Ida-Euroopale? Enne teist maailmasõda oli ka Lääne-Euroopas diskussioon, kas tasub Danzigi pärast surra ja seepärast peab alati väike riik vaatama pretsedendi mõju. Aga suurriikidel on rahvusvahelise õiguse tagamisel olnud teatud roll. Stabiilsuse perioodid on rahvusvahelises õiguses olnud kantud ka sellest, et suurriikide vahelised suhted on vähemalt mingil määral stabiilsed. Mõnede arvates ka külm sõda oli ka selline periood," lausus Mälksoo.

Eestis elav venezuelalane: üleminek võtab aega

Maduro vangistamine on nagu väike võit, mida saab tähistada, kuid keegi ei ole nii naiivne, et see tähendab, et režiim muutub või vahetub, ütles Eestis elav venezuelalane Rolando Beaujon.

"See üleminek võtab aega. See on natuke raske ja me oleme väga teadlikud sellest ja elame selles kontekstis iga päev korraga," lausus ta.

"Ma saan öelda, et kes on juba (Venezuelast) väljas, on üks kolmandik rahvast ja see ka loeb. Muidugi on kõik ohtlikum neile, kes on veel Venezuelas. Mis toimub seal, kui ma olen rääkinud tuttavate ja pereliikmetega, on see, et inimesed kardavad tähistada," lisas Beaujon.

Tema sõnul ei tähenda praegune olukord, nagu poleks inimestel mingit plaani, kuidas edasi minna.

"Me oleme õppinud, kuidas elada selles kontekstis, kui palju asju ei sõltu meist. Sellepärast inimesed ei taha endaga riskida. Aga nad on õnnelikud," ütles ta.