"Minu korraldusel on välisminister Marco Rubio ja sõjaminister Pete Hegseth tihedas koostöös Venezuela kõrgelt hinnatud ajutise presidendi Delcy Rodriguezega ning eraettevõtlusega partnerluse kaudu taganud USA-le enamuskontrolli Venezuela enam kui 65 MILJARDI BARRELI suuruse tõestatud naftavaru üle – Ameerika maksumaksjale ei lähe see midagi maksma," kirjutas Trump sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social.

Samas avaldas ta vähe detaile kokkuleppe sisu üle.

Teade tuli pärast nädalaid kestnud USA ja Venezuela läbirääkimisi kokkuleppe üle, mis annaks Ameerika ettevõtetele pikaajalise juurdepääsu mitmele Venezuela naftaväljale ning tagaks sealt toodetava toornafta tarned USA-le.

Trump panustab kokkuleppega sellele, et Ameerika ettevõtted suudavad elavdada Venezuela räsitud energiasektorit ning tuua turule uue naftatarnete allika, võimaldades nii USA rafineerimistehastele suuremad toornafta tarned. See aitaks aga langetada USA kütusehindu, mis on Trumpile ja USA vabariiklastele oluline lähenevaid vahevalimisi silmas pidades, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.

Venezuela riigi juht tervitas kokkulepet, öeldes, et see elavdab majandust ja suurendab valitsuse tulusid.

Venezuelal on maailma suurimad tõestatud naftavarud, kuid riik toodab praegu vaid umbes 1,25 miljonit barrelit päevas – märksa vähem kui tema potentsiaal võimaldaks pärast aastaid kestnud alainvesteerimist, halba juhtimist ja sanktsioone.

Meedia andmeil valmistuvad Venezuela ametnikud järgmisel nädalal allkirjastama kokkuleppeid, millega antakse mitmele ettevõttele, eelkõige USA firmadele, uued õigused nafta uurimiseks ja tootmiseks.

Reutersi allikate sõnul kaaluti rendimudelit, mille puhul võidaks naftaväljad anda USA tootjatele enampakkumise korras. Selline korraldus võib aga Venezuelas sattuda õiguslike ja põhiseaduslike vaidluste alla, sest riik tahab säilitada praeguse kontrolli oma naftatööstuse üle.

Trump ei avalikustanud kokkuleppe täpset ülesehitust, sellega seotud naftavälju ega ettevõtteid või seda, kuidas USA oma enamuskontrolli naftavarude üle teostaks. Reutersi käsutuses olnud nimekirja kohaselt asuvad naftaväljad Orinoco piirkonnas ja Maracaibo järve ümbruses.

Rubio kirjeldas kokkulepet mõlemale riigile kasulikuna, öeldes sotsiaalmeedias, et see tagaks USA-le stabiilse ja odava nafta ning aitaks langetada bensiinihindu.

Venezuela jaoks toob kokkulepe Rubio sõnul kaasa ligi 100 miljardi dollari ulatuses erainvesteeringuid, toetab tuhandete hästi tasustatud töökohtade loomist ning aitab riigi majandust taastada.

Rodriguez, kellest sai ajutine riigijuht pärast seda, kui USA võttis jaanuaris korraldatud erioperatsiooniga kinni president Nicolás Maduro ja viis ta kohtupidamiseks New Yorki, ütles reede hilisõhtul, et kokkulepe võimaldaks 17 strateegilise naftavälja arendamise kaudu tootmist märkimisväärselt suurendada ning tooks riigile maksutuluna kokku 209 miljardit dollarit.

"Need investeeringud aitavad kaasa mitte ainult meie tööstuse taastamisele ja moderniseerimisele, vaid ka meie riigi majanduskasvule, meie poolkera energiajulgeolekule ning suuremale tasakaalule rahvusvahelistel turgudel," ütles ta avalduses.

Õiguslik alus ja finantsskeem on ebaselged

Reutersiga rääkinud analüütikud ütlesid, et kokkuleppe hindamiseks tuleks teada rohkem detaile selle õigusliku ja finantsilise ülesehituse kohta, et aru saada, kas see suudaks meelitada ligi ulatuslikke investeeringuid Venezuelasse.

Samuti pole selge, kas kokkulepe aitab kohe USA-s bensiinihindu langetada, sest Venezuela raske toornafta tootmiseks, transportimiseks ja rafineerimiseks vajaliku taristu arendamine võib võtta aastaid.

Goldwyn Global Strategiesi president David Goldwyn ütles, et pole selge, kas USA valitsuse rendileping oleks Venezuela põhiseaduse ja uue süsivesinike seaduse alusel õiguslikult korrektne. Ta lisas, et USA valitsuse poolt naftaväljade opereerimiseks rendilepingu sõlmimiseks puudub pretsedent.

Goldwyn seadis kahtluse alla, kas plaan lahendaks probleemid, mis on Venezuela investeeringutele juba aastaid takistuseks olnud. "On raske näha, kuidas selline korraldus kiirendaks investeeringuid mingis olulises mahus," ütles ta, viidates poliitilisele ebakindlusele, puudulikule elektrivõrgule, piiratud ekspordivõimekusele ning valitsuse suurele otsustusõigusele tööstuse üle.

Pärast Maduro võimult kõrvaldamist on Washington püüdnud tagada Venezuela toornafta stabiilse voo USA rafineerimistehastele ning samal ajal soodustada Ameerika investeeringuid Venezuela naftatööstusse.

Trumpi administratsioonile avaldatakse enne novembris toimuvaid vahevalimisi survet, et leevendada tarbijate muret bensiinihindade tõusu pärast. Odavamad naftatarned ja tootmise suurendamine võiksid sellele kaasa aidata.

USA on otsinud ka võimalusi oma strateegilise naftareservi täiendamiseks, sealhulgas võimalust teha USA tootjatega toornafta vahetustehinguid.

Venezuela riigistas oma naftatööstuse 1970. aastatel, pannes selle keskmesse riikliku naftaettevõtte PDVSA. Hilisema vasakpopulistist presidendi Hugo Chávezi ajal tugevdas valitsus kontrolli veelgi, sundides välismaiseid tootjaid osalema riigi juhitud ühisettevõtetes ning hiljem varasid, sealhulgas ExxonMobili ja ConocoPhillipsi hallatud projekte, sundvõõrandades.

Chávezile järgnenud Maduro valitsemise ajal langes Venezuela naftatootmine järsult.