Inimarengu aruande peatoimetaja Eneli Kindsiko tõdes "Esimeses stuudios", et maailmas ja ka Eestis tehakse liialt palju uuringuid.

"See ei ole tore tunne. Ma olen läbi aastate mõelnud seda, et üle maailma tegelikult me uurime kohutavalt palju, me toodame kohutavalt palju uuringuid, lõputöid, raporteid ja päris sageli oma töös kohtan ka lauset, et ma olen sarnast uuringut juba näinud mõni aasta tagasi ja miks me uuesti küsitleme neid asju, kui me oleme juba teinud. Selline natuke katkine grammofon on uuringute maailmas ja see ei ole tore tunne. Küsimus on see, et kuidas edasi," lausus Kindsiko.

Kindsiko aga sõnas, et tänu uuringule on nüüd selge, et Eestis on hariduslik ebavõrdsus ning see kajastub ka numbrites.

"Kaante vahel on mõned numbrid, mis tegelikult peaksid meid täna panema kiiresti tegutsema. Mida me näeme, on see, et hariduslik ebavõrdsus on nüüd numbritesse pandud. Vanemate sissetulekud ja lapse matemaatika eksami tulemused 9. klassis on väga tugevalt seotud. Mis on kõige huvitavam, et Tallinnas on see seos ülikõrge - kaks korda kõrgem kui mujal Eestis - ehk Tallinnas on Eesti kõige suurem hariduslik kihistumine. See tähendab praktilisel tasandil seda, et mõne kilomeetri raadiuses saavad lapsed väga erineva elutee koolist tulles," selgitas Kindsiko.

Hariduslik kihistumine selgus uurides Eesti andmeregistreid, kust pandi kokku mitu erinevat tegurit. Kindsiko sõnul ei ole aga vajalikke andmeid varasemalt kasutatud, mis on probleem - tohutult andmeid lihtsalt seisab, on ülekaitstud ning see kaitseb ka lapsi parema tuleviku eest.

"Me panime kokku agregeeritud kujul vanemate sissetulekut eristades ema, isa - vaadates näiteks sotsiaaltoetuste osakaalu - ja juurde näiteks eksamitulemused 9. klassis. Meil on need andmed kõik olemas, aga me lihtsalt ei ole neid kasutanud ning see on võib-olla meie probleem. Kui me mõtleme näiteks viimasele kümnele aastale, siis PISA uuringust tuleb välja ja pidevalt kuuleme, et Eestis ei ole hariduslikku ebavõrdsust, aga kui vaatame enda andmeid, on pilt hoopis teine. Häirekella oleks pidanud meil lööma hakkama palju varem, sest kui ma toon karmid numbrid, siis viimastel aastatel ju iga neljas või viies põhikooli lõpetaja kukub matemaatika eksamil läbi. Näiteks viimasel aastal oli üle 3000 õpilase, kes ei sooritanud matemaatika riigieksamit. 3000 last. See on Kärdla linn," ütles Kindsiko.

Iga kolmas või neljas Eesti laps sealjuures õpib kodus eraõpetaja käe all neid samu reaalaineid, mida juba koolis õpetatakse. Kindsiko hinnangul näitab see, et Eestis on tugevalt tegemist koolide segregeerimisega.

"Me peame täna rääkima töötingimustest. Ilmselt on klassid meil väga suured ja paratamatult see ebameeldiv küsimus ka, et milline on õpetaja efekt laste tulevikule ja ka halva õpetaja efekt. Kui me räägime kasvõi aineõpetajast, siis minu arust ei piisa täna sellest, et õpetajal on pedagoogiline oskus ja mingis aines eeltreening. Tal peab olema aine ettevalmistus selles konkreetses aines. Me peame tegelikult neid õpetajatega seotud andmestike täna palju tugevamalt vaatama. Me ei ole seda teinud, me vaatame rohkem õpilasi," lausus Kindsiko.

Tallinnas on kõige rohkem koole Eestis ning ainuüksi pealinna õpilased moodustavad kolmandiku kogu riigi õpilastest. Ebavõrdsuse kõige suurem näitaja Tallinnas on Kindsiko hinnangul seotud eelkõige ruumipuudusega.

"Poliitilised otsused hariduses, mida teeb Tallinn, tegelikult määravad väga paljude laste tulevikku. Tallinna probleem ja ka Tartu probleem on see, et meil on ruumipuudus. Meil on väga suur ruumipuudus ja kui sul klassis on ikka 30 kuni 40 õpilast, näiteks gümnaasiumiastmes, siis see on igasuguste uuringutega vastuolus. Näiteks just reaalainetes peaks olema klass sama väike, kui on keeleõppes. Sul on vaja aega, et süveneda seoste loomisesse. 40 õpilast, kellest igaüks on oma erinevate vajadustega ja tempoga - sa ei suuda tegelikult õppida. Mul on tunne, et me oleme töötingimused unarusse jätnud ja õpetajad tegelikult väärivad väiksemaid klasse ka suurlinnades," ütles ta. 

Kindsiko tõi välja, et suurt rolli mängivad õpetaja enda oskused ning üks aasta halva õpetajaga läheb noortele tulevikus tööturul maksma palju. Ettepanekuna sõnas inimarengu aruande peatoimetaja, et peaks hakkama rohkem jälgima, keda värvatakse õpetajaks.

"Osad õpetajad saavad väga hästi hakkama ka suurema klassiga, isegi erinevate vajadustega, mis on klassis tekkinud, aga me kuidagi ei vaata seda õpetaja efekti ja ma arvan, et see on probleem. See oleks esimene asi, mida teha ja meil on need andmestikud olemas. Teine asi see, et me peaksime kutsuma ka erasektorit rohkem appi," lausus Kindsiko.