Haapsalu tunnistas ehituskeeluvööndisse jäävad detailplaneeringud kehtetuks
Haapsalu linnas tekkis uue üldplaneeringuga olukord, kus osa kehtivaist detailplaneeringuist jääb ehituskeeluvööndisse. Haapsalu linn pani üldplaneeringusse klausli, millega muudeti sellised detailplaneeringud kehtetuks. Õiguskantsleri hinnangul ei ole selline lahendus õige.
Möödunud sügisel tuli välja, et Haapsalus kehtestatud uue üldplaneeringuga jäid kümmekond Topu ja Rohuküla mereäärset detailplaneeringut ehituskeeluvööndisse. Linna üldplaneering sisaldas klauslit, millega muudeti üldplaneeringuga vastuolus olevad detailplaneeringud kehtetuks. Õiguskantsleri hinnangul ei saa aga üldplaneering detailplaneeringutest niimoodi lihtsalt abstraktselt üle sõita.
"Kui on ikkagi varem kehtestatud detailplaneeringud, mis on õiguspärased, siis need kehtivad senikaua, kuni nad otseselt kehtetuks tunnistatakse. Korrektne oleks siiski need ükshaaval üle vaadata ja nende osas võtta konkreetne seisukoht, mitte niimoodi automaatselt," sõnas õiguskantsleri vanemnõunik Ago Pelisaar.
Haapsalu linn on õiguskantsleri seisukohaga nõus.
"Haapsalu linn on ka varasemalt kogu aeg seisukohal olnud, et detailplaneeringuid tehtigi sinna ranniku serva sellisel eesmärgil, et sinna ehitada saaks ja inimestel on tekkinud õigustatud ootus," ütles Haapsalu aselinnapea Peep Aedviir.
Miks siis selline klausel üldplaneeringusse üldse sisse pandi? Aedviiru sõnul sai probleem alguse sellest, et vahepeal kehtima hakanud uue looduskaitseseadusega ehituskeeluvöönd Topu ja Rohuküla kandis suurenes ning keskkonnaamet polnud nõus enam ehituskeeluvööndit vähendama.
"Ma saan keskkonnaametist väga hästi aru, et ranna ja kalda kaitse eesmärkidel tulebki randa ja kallast kaitsta. Aga samas, kui meil on olukord olnud, et 20 aastat on kehtinud selline ehituskeeluvööndi tsoon ja nüüd tagantjärgi seda muuta, ei tundu õiguspärane," sõnas Aedviir.
Pelisaar ütles, et kui detailplaneering on kehtestatud tolle aja õigusaktidele vastavalt, siis vahepeal muutunud seadus ei muuda detailplaneeringut kehtetuks.
"Detailplaneering jääb kehtima nii, nagu ta kehtib ja seda peaks saama ka ellu viia, nii nagu ta on kehtestatud. Kui seda usaldust tahetakse murda, siis tuleb järgida protseduurireegleid ja võib-olla, et isegi hinnata, et kas on vaja kahju hüvitamist käsitleda," lausus Pelisaar.
Keskkonnaamet aga lähtub vastupidisest, öeldes, et seadus kehtib ka varem kehtestatud planeeringutele. Amet kolmapäeval kedagi kaamera ette rääkima ei leidnud, kuid ütles kirjalikus vastuses, et õiguskantsleri Haapsalule saadetud kiri nende praktikat ei muuda ja kui detailplaneering on seadusega vastuolus, tuleb kohalikul omavalitsusel see seadusega kooskõlla viia. Kas tekkinud olukord päädib ka kohtuvaidlustega, näitab aeg.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"











