Möödunud aastal suunas välisministeerium olemasolevast eelarvest ÜRO Inimõiguste Nõukogu kampaania elluviimiseks ligikaudu 13 000 eurot.

Lisarahastust välisministeerium ei kampaaniaks taotlenud, vaid kattis kulud juba planeeritud tegevuste ja vahendite ümberkorraldamise kaudu, selgitas ministeeriumi meedianõunik Reti Tauts.

Ka sel aastal ei ole välisministeerium taotlenud lisarahastust, vaid planeerib oma töö ümber ja katab kulud olemasolevate vahenditega.

Eesti esindatus nõukogus on alaliselt kolm-neli inimest.

Välisministeerium ei ole palganud ÜRO Inimõiguste Nõukoguga seotud ülesannete täitmiseks lisatöötajaid. Vajalik töö on korraldatud ümber olemasoleva personali vahel nende tööülesandeid ümber prioritiseerides.

Eesti jaoks on tegemist teise liikmesusega. Esimest korda oli Eesti ÜRO Inimõiguste Nõukogu liige aastail 2013–2015.

Välisministeeriumi teatel annab ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmesus Eestile võimaluse seista globaalsel tasandil inimõiguste üldkehtivuse eest ning kujundada rahvusvahelist väärtusruumi.

Liikmena keskendub Eesti eelkõige naiste õiguste ja soolise võrdsuse edendamisele, laste õiguste kaitsele, inimõiguste tagamisele digiruumis ning meediavabaduse kaitsele. Lisaks pöörab Eesti tähelepanu ka võitlusele karistamatusega.

"Olukord maailmas on väga hull, nagu me kõik näeme. Autoritaarsed suundumused, inimõiguste olukord on igal pool halvenenud. Seda enam tahame meie võtta juhtrolli erinevates teemadesse," ütles välisministeeriumi globaalküsimustes asekantsler Minna-Liina Lind.

Lind rõhutas samuti, et ministeerium ei taotlenud liikmesuse jaoks lisaressursse. "Inimesed peavad arusaadavalt rohkem Genfis käima, aga me teeme seda niisamagi, nüüd läheb inimressurssi rohkem," lisas ta.

Eesti valiti teist korda ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks ning täidab oma liikmekohustusi perioodil 2026–2028.

Nõukogusse kuulub 47 riiki, kes valitakse kolmeks aastaks.

Nõukogu peab aastas kolm regulaarset istungjärku.