Päästeamet manitseb: Emajõe jääle minek on ohtlik

Sel talvel on Tartu Emajõel jääkiht kasvanud kohati ligi 30 sentimeetrini ja rohkemgi, mis on paljud tartlased Emajõe jääle meelitanud. Viimaste päevade soojemad ilmad on aga jääolusid muutnud ning päästeameti soovitus on jääle mitte minna, eriti ohtlikud kohad on sildade ja truupide ümbruses.
Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu sõnul on päästeameti kogutud andmete põhjal nii Sõpruse silla kui ka kesklinna sildade juures näha Emajõe kalda ääres jäävaba vett.
"Seal ongi täpselt selline olukord, et ühes kalda ääres võib olla jää paksus 30 sentimeetrit ja teises on nii õhuke, et on ohtlik. Jää alla me ei näe ja päästeameti kindel soovitus on see, et praegu ei tohiks jääle minna," ütles Uustalu.
Emajõgi on vooluveekogu ning läbi jää vajudes võib vesi tirida inimese jää alla, sealt kedagi päästa on keeruline. Kolmapäevasel jäämõõtmisel kukkus läbi jää näiteks üks päästja, kellel oli olemas siiski vastav turvavarustus, lisas Uustalu.
"Päästja kukkus läbi jää mõõtmisel. Tema sai jäänaasklitega välja, turvavarustus oli, oli nööriga ka kinni, aga vool vedas teda ka kaasa niimoodi, et ütles, et oli päris paras tegemine, et sealt voolavast veest välja saada. Vooluveekogul on see eriti ohtlik," rääkis Uustalu.
Ka keskkonnaagentuur teeb Emajõe jääl oma mõõtmisi – kolmapäeva seisuga on näiteks Kvissentalis jää paksus 27 sentimeetrit, kesklinnas 35 sentimeetrit. Ka keskkonnaagentuuri kliimaosakonna peaspetsialist Tanel Toots ütles, et ohukohtadeks on Emajõel sildade ja truupide ümbrused, mis on päästeametil valdavalt ka ära märgistatud.
"Muidugi inimene peab ikka ise ka vaatama, et kui on vaba vesi, siis sinna lähedale ei maksa minna," manitses Toots.
Tartu abilinnapea Priit Humal sõnas, et linn jälgib jääolukorda Emajõel koostöös päästeametiga. Neljapäeval on plaan paigaldada veel lisahoiatussilte jääle minemise ohtlikkusest. Jääle minemise keeldu päästeamet veel kehtestada aga ei plaani, praegu loodetakse inimeste enda vastutustundele. Jääle mineku keelu kehtestamine eeldaks päästeametilt ka suuremat patrullimist Emajõe ääres, kuid selleks ressurssi väga palju praegu pole, sõnas Uustalu.
Siiski võib jääle minemise keelu rakendamine kõne alla tulla, kui jääolud veelgi halvenevad. Toots lausus, et kriitiliseks teetähiseks on lume sulamine jääl.
"Sellest hetkest, kui ta on ära sulanud ja sellele lisandub intensiivne päikesekiirgus, hakkab jäästruktuur kiiresti muutuma. Siis on aega maksimaalselt viis päeva, kui jää struktuur on väga palju halvem ja jää võib ühe päevaga ära kaduda. Sellega peab siis arvestama," nentis Toots.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi











