Reuters toob välja, et see samm näitab peaminister Giorgia Meloni parempoolse valitsuse valmisolekut leevendada kliimameetmeid olukorras, kus Iraani konflikt on tekitanud tõsiseid väljakutseid energiatarnele.

Itaalial on praegu reservis neli söeelektrijaama, millest kolm kuuluvad riigi suurimale kommunaalettevõttele Enel.

Energiaminister Gilberto Pichetto Fratin sõnas sel kuul, et jaamad võidakse uuesti käivitada, kui Lähis-Ida konflikt peaks põhjustama energiakriisi.

Vastavalt Euroopa Liidu 2024. aasta energia- ja kliimakavale (PNIEC) pidi Itaalia söest lõplikult loobuma 2025. aasta lõpuks.

Tähtaja edasilükkamist 2038. aastale sätestav dekreet vajab veel senati heakskiitu, kuid valitsuse toetust arvestades peetakse seda kindlaks.

Edasilükkamist toetanud valitsusliitu kuuluv Liiga partei märkis, et praegust rahvusvahelist energiakriisi arvestades on söest loobumise ümbervaatamine õige ja vastutustundlik.

Seevastu vasaktsentristlik opositsioon ja keskkonnaorganisatsioonid mõistsid otsuse hukka. 

WWF Italy nimetas seda ohtlikuks kannapöördeks võitluses kliimamuutuste vastu ja kodanike tervist arvestades.

Veel 2024. aastal, mil Itaalia oli G7 eesistujariik, juhatas riik kohtumist, kus seitsme juhtiva tööstusriigi rühmitus leppis kokku lõpetada söe kasutamine elektritootmises 2035. aastaks.