Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus kuulutas välja konkursi ravimiameti peadirektori kohale, tuues välja, et ametisse pürgijalt oodatakse magistrikraadi, vähemalt kolmeaastast üksuse või organisatsiooni juhtimise kogemust ja inglise keele oskust vähemalt C1 tasemel. Meditsiinialast kompetentsi tingimustes ei mainita.

Aastakümneid ravimiametis töötanud Alar Irs ütles ERR-ile, et tervishoid on eriline koht ja väikse riigi tervishoiuga tegelevate asutuste komplekteerimisel peaks olema tark. See tähendab, et niisugust asutust nagu ravimiamet saab juhtida ainult inimene, kes tunneb selle süsteemi detaile.

Irs selgitas, et kui meil oleks vaja luua uus asutus ja selliseid inimesi, kellel oleks kogemus vastavas valdkonnas, riigis ei oleks, siis tuleks alustada ABC-st. Eestis on aga ravimiamet kaua aega eksisteerinud, seal on töötanud palju inimesi ja amet töötab praegu päris hästi, olles osa suurest rahvusvahelisest võrgustikust.

"See ei ole ainult ühe riigi apteegijärelevalveasutuse töö, vaid lõviosa ravimiameti tegevusest toimub Euroopa ravimi järelevalvevõrgustikus ja oma lühikese ajaloo jooksul, ma arvan, on meil seal tekkinud natukene suurem sõnaõigus, kui võiks olla Eesti suurust arvestades, sest me oleme üsna usinad olnud oma kohustusi täitma ja mehitanud kõikvõimalikke Euroopa kogusid tarkade ja töökate inimestega," sõnas Irs.

Seepärast saab ravimiametit tema hinnangul juhtida ainult inimene, kes tunneb süsteemi detaile.

"Vastasel korral me liigume tagasi kuskile, kus me ei peaks olema," tõdes Irs, kelle sõnul on ravimiameti ressursid väga optimeeritud, arvestades kõiki selle ülesandeid.

Ta lisas, et asutusele valitav peadirektor peab olema ise võimeline otsustama, mis asjad on hädavajalikud ära teha ja mida on võimalusel tore teha, aga võib ka tegemata jätta.

Sellist ressurssi, millega täita kõikvõimalikud Euroopa Liidus välja mõeldud nõuded, korrad ja võrdlusmõõdistused, ei hakka Irsi sõnul Eesti ravimiametil kunagi olema. Seega tuleb teha tarku otsuseid ja selleks peab ametit juhtima valdkonnas kogenud inimene, mistõttu peaks see ka juhikonkursi nõuetes sisalduma, leiab ameti meditsiininõunik.

Alar Irs tõi välja, et ravimiametit, mis tekkis veidi enne Eesti taasiseseisvumist, juhtis alguses professor Lembit Rägo, kes oli ravimiala asjatundja ning muutus koos ameti kasvamisega ka ravimiregulatsiooni asjatundjaks.

"Tema oli sunnitud nullist hakkama asju õppima, aga tal oli hea teaduslik võrgustik ja paljud teised Euroopa ravimiametid on väga teaduspõhised, nii et ka Lembitul ei olnud päris vaja A-st ja B-st peale hakata," selgitas Irs. "Pärast seda asutusel olnud kaks peadirektorit on mõlemad kasvanud ravimiregulatsiooni seest, nad on kaua töötanud ravimiametis, olnud eri positsioonidel Euroopa võrgustikes ja pärast seda saanud peadirektoriks."

Uus juht peab tegelema tarnekindluse ja ravimiohutusega

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa sõnul on 99 protsenti konkursitingimustest samasugused, nagu need on olnud varasematel juhiotsingutel.

"Varasemast konkursist erinev on see, et ootused raviameti juhile ei ole sõnastatud niivõrd hästi selgelt mõõdetavate kriteeriumite järgi, nagu seda on mingisugune koolidiplom, vaid püüdnud kirjeldada väljakutset, mis juhil uuel perioodil ees on," rääkis ta.

Mändmaa märkis, et inimeselt, kes soovib ravimiameti juhiks saada, seejuures võib see olla ka praegune direktor, oodatakse arusaamist, et ravimite valdkond on üha enam osa inimese terviseteekonnast, mitte üksnes spetsiifiline tabletitundmine.

"Asutuse juht peab aru saama, et ravimiameti tegevus, need teenused, mida seal pakutakse, peavad olema integreeritud laiemalt tervishoiusüsteemi," ütles kantsler.

Tema sõnul on ka edaspidi oluline ravimiinnovatsioon, kui rääkida näiteks viimastel aastatel jõuliselt arenenud personaalmeditsiinist, kuid uuendused peavad olema tasakaalus ravimite ohutusega ning ravimid olema hästi kättesaadavad.

"Tuleb mõelda leidlikult, vaadata, mis maailmas toimub, aga vaadata, et innovatsioon selles valdkonnas tagaks ohutute ravimite kättesaadavuse ja kindlasti mõelda ka selle peale, et Eesti on väike turg, siin on meil keeruline, ravimid on kallid. Kindlasti mõelda ka taskukohasusele, et meie inimestel oleks võimalik saada vajalikke ja häid häid ravimeid, mõjusaid ravimeid," sõnas Mändmaa.

Lisaks tõi ta välja, et nii Covidi kui ka Ukraina sõjaga kerkis esile probleeme tarneahelatega ning kõigi nende väljakutsete tõttu ongi sõnastatud ravimiameti juhile sellised ootused, nagu need konkursikuulutuses on. Samas saavad inimesed, kes tippjuhi kohale kandideerivad, Mändmaa hinnangul aru, et päris igasuguse hariduse ja kogemusega selline väljakutse kokku ei käi.

Kantsleri sõnul võiksid kandideerida ka inimesed, kellel on kogemusi erasektori poolelt ning loomulikult peaks uus juht olema hästi kursis ka Eesti tervisesüsteemiga.

"Nii et me oleme just eelkõige läbi selle väljakutseootuse sõnastanud, keda me tahame saada juhiks, kes ravimiametile teistsuguse käigu senisest annab ja minimaalsed kohustuslikud nõuded ja ka eelistused, kes see inimene on," rääkis ta.

Uue käigu andmise vajaduse kohta märkis Mändmaa, et praegune ravimiamet on töötanud väga hästi ning ka Euroopas partneritelt palju kiitust saanud. Uue juhi pilk peaks aga olema suunatud tulevikku, mõeldes sellele, mis meid rahvusvahelises plaannis ees ootab ning millised muutused on EL-i ravimiregulatsioonides toimunud ja veel tulemas.

Kandidaat peab avalduses välja tooma, milliseid uuendusi kavatseb ravimiametisse tuua, mida teha ravimite tarnekindluse ja taskukohase kättesaadavuse tagamiseks ja kuidas suurendada Eesti inimeste usku ravimi, mitte kristallide mõjusse.

Mändmaa sõnul on kristalliteema eraldi välja toodud põhjusel, et aeg-ajalt on Eestis libameditsiini teema tõstatunud ja seepärast tahetakse kuulda kandidaadi mõtteid ja arusaamist sellest maailmast.

Praegu ravimiametit juhtiv Katrin Kiisk valiti sellele kohale 2021. aasta novembris ja enne seda oli ta üle 19 aasta ametis teistel kohtadel töötanud.

Ravimiameti peadirektori kuupalk on 5900 eurot ja tema ametiaeg vältab viis aastat.